Soome on hakanud töötajate sotsiaalseid tagatisi oluliselt vähendama ({{commentsTotal}})

Helsingi tänavapilt
Helsingi tänavapilt Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tuhanded eestlased on läinud Soome parema palga ja suurema sotsiaalse kindlustunde pärast, aga Soome asjatundjate sõnul on nüüdseks palgatöötajate tagatisi hakatud märgatavalt vähendama.

Tööhõive Soomes on praegu 1990-ndate aastate kriisi eelsel tasemel: rohkem kui 75 protsenti tööjõust on tööl ning nagu Eestiski on paljudel aladel tööjõu puudus. Ühest küljest on selle põhjus hoogne majanduskasv: selleks aastaks prognoositakse kolmeprotsendist kasvu, mida pole ammu olnud, aga teisalt on asjatundjate sõnul tööhõivele kaasa aidanud ka Soome valitsuse otsused: palkade külmutamine, töönädala pikendamine, tööandjate maksukoormuse vähendamine.

Turu Ülikooli tööõiguse professor Seppo Koskinen ütles Soome ringhäälingule Yle antud intervjuus, et praeguse valitsuse ajal on esimest korda ajaloos hakatud arutlema töötajate positsiooni nõrgendamise üle. Siiani on tööseadused lähtunud alati töötaja kaitsmisest.

"Töö pidi võimaldama äraelamise, piisavad sotsiaalsed tagatised ja kindlustunde pensionieaks või töötuks jäämise puhuks. Nüüd on hakatud aga mõtlema selle üle, kas töötajate kaitse pole mitte liiga tugev ja kuidas seda saaks osaliseltki vähendada. Eelkõige on kõne all pensionid ja töötutoetused," rääkis professor Koskinen.

Juba praegu ootab töötut ees toetuse vähendamine, kui ta teatud aja jooksul kasvõi lühikeseks ajaks tööle ei lähe. Koskineni sõnul on lähiaastatel oodata jagamismajanduse, ehk Uberi ja Airbnb-majutusteenuse sarnase töövormi kümnekordistumist. Nii nagu Eestis, kasutavad ka Soomes tööandjad inimeste palkamise asemel üha rohkem renditööjõudu ja töövõtulepinguid. Töötajad peavad lihtsalt muutuma paindlikumaks ja arvestama sellega, et palgatöötaja staatus ei pruugi olla igavene, toonitas professor Koskinen.

Tööhõive suurendamine ongi olnud peaminister Juha Sipilä valitsuse üks lubadusi. Peaministriparteile Keskustale ei ole see muidugi populaarsust toonud, nende toetus on langenud 15 protsendi peale ja opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, kes on traditsiooniliselt ametiühingutega käsikäes käinud, lubavad võimule saades reformid tagasi pöörata. Nende toetus on ka kerkinud nagu pärm.

Kultuuriuurija Jari Ehrnroot on seda meelt, et praegused muudatused töötajate kaitses, sotsiaal- ja tervishoius on alles esimene tuulepuhang. Vanaaegne heaoluühiskond on jõudnud ideeliselt, poliitiliselt ja majanduslikult oma teekonna lõppu. Soome ühiskonda ootab juba järgmisel valimisperioodil ees suur muutus, prognoosib Ehrnroot. Tuleviku sotsiaalpoliitika ei tähenda enam, et riik hoolitseb kodanike eest. Teiste kulul elamine ja heldete toetuste nautimine ei ole enam võimalik. Vastutus hea elu ja oma vanaduspõlve eest on edaspidi üha rohkem iga inimese enda õlul.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: