Suuremates kauplustes on kilekottide kasutamine viiendiku võrra vähenenud

Eestis tegutsevate kaubanduskettide otsus korjata kassade juurest ära tasuta kilekotid on pannud inimesi pakendikasutuse üle mõtlema ja vähendanud kilekottide kasutamist.
Euroopa Liidus tarbitakse sada miljardit kilekotti aastas. Suuremat osa neist kasutatakse vaid korra ja seejärel visatakse minema.
Euroopa riigid on otsustanud kilekottide hulka vähendada ja seadnud eesmärgiks, et me ei kasutaks järgmisel aastal rohkem kui 90 kilekotti inimese kohta. Praegu tarbitakse Eestis keskmiselt paarsada kilekotti iga inimese kohta aastas, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eesti kaupluseketid leppisid paar aastat tagasi kokku, et õhukesi kilekotte enam kassade juures tasuta ei jagata ja see on kilekottide hulka märgatavalt vähendanud, ütles Rimi avalike suhete spetsialist Katrin Bats.
"Kui rääkida sellest 2016. aastal kaupmeeste liidus vastu võetud otsusest, et kõige õhemaid kilekotte enam kassade juures tasuta ei jagata, siis sellest ajast võib öelda, et me tellime neid paarikümne protsendi võrra vähem. Keskkonnasäästlik mõtteviis jõuab tasapisi klientide teadvusesse küll," lausus Bats.
Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnul on vähenenud lisaks tasuta jagatud väikestele kottidele 25 protsenti ka suurte kilekottide kasutamine. Paberkotid on nüüd kilekotist odavamad ja nende kasutamine on kasvanud, ütles Riisalu.
"Paberkoti-müük on oluliselt kasvanud. Eelneval perioodil ei olnud see müük küll väga suur, aga see on peaaegu kahekordistunud. Paljud inimesed kasutavad kaasavõetud kotte," sõnas ta.
Selveris saab puu- ja juurviljade jaoks osta võrkkoti või mõne sendi eest biolaguneva kilekoti, aga see just väga populaarne pole, nentis Katrin Riisalu.
"Need, kes on teadlikumad ja on nõus selle eest maksma, need seda biolagunevat kotti ka tarvitavad, aga see ei ole väga massiline. Korduvalt kasutatava puuviljavõrgu ostmine ei ole väga populaarne. Paljud kaaluvad oma asjad aga ühte kotti," tõi ta näite.
Ka Maximas on õhukeste, varem tasuta jagatud kilekottide kasutamine 24 protsenti vähenenud ja suurtel tasulistel kilekottidel üheksa protsenti.
"See on just tänu sellele, et me ei võimalda enam klientidele ise kilekoti võtmist. Seega saab öelda, et kui neid kotte tasuta vabalt saada ei ole, siis tuleb välja, et neid ei olegi tegelikult vaja," rääkis Maxima kaubanduse juht Marko Põder.
Maxima praegu mingeid alternatiive kilekotile ei paku, aga kavatseb seda peagi tegema hakata. "Kindlasti toome ka meie klientideni tasulise paberkoti võimaluse, selle käivitame selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Plaanis on kindlasti ka üks teavituskampaania, et julgustada inimesi kilekotte korduvalt kasutama."
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ERR-i raadiouudised