Ülevaade: aktsiisitõusud, miinimumpalga kasv, olulisemad seadusmuudatused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Alanud aasta tõi kaasa mitu seadusmuudatust, miinimumpalga ja lapsetoetuse mõningase tõusu, samuti kerkis mitme kauba aktsiis.

1. jaanuarist kerkis maagaasi ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Lisaks suurenes tubakaaktsiis kümme protsenti. Diislikütuse ja bensiini aktsiis uuel aastal ei tõuse. Plaanitud alkoholiaktsiisi tõusu otsustas riigikogu detsembris ära jätta.

Miinimumpalk on uuest aastast 540 eurot ja tunnitasu alammäär on 3,2 eurot. Miinimumkuupalk tõusis 40 euro võrra. Esimese leibkonnaliikme toimetulekupiir on sel aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

Alates sellest aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta senise 55 euro asemel 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse kohta sada eurot kuus.

1. jaanuarist jõustuv pakendiseaduse muudatus keelab pakendiettevõtja müügikohas anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte. Erandina võib kilekotte anda tasuta siis, kui see on vajalik hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks.

Tubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad alanud aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi – nii, et ostjad ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga 1. juunil, tubakatoodete puhul 1. juulil. Kaupmeestele on koostatud vastavad juhendid.

Uuel aastal jõustub ka äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingu asutamisel kasutada kontot ükskõik millises Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses. Siiani oli osaühingu asutamise eeldus Eesti pangakonto olemasolu.​

1. jaanuarist alustas tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon. Kriisiabi telefoni number on 116 006. Selle eesmärk on anda abivajajale emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega.

Sel aastal hakkab ka perearsti nõuandetelefonilt 1220 saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul tema terviseandmeid ja niimoodi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: