Uuring: Maa võib muutuda kasvuhooneks süsinikuheite vähendamisest hoolimata

Tänavust suve märgivad ülemaailmsed kuumalained, metsatulekahjud ja põud. Kliimateadlased hoiatavad värskes uuringus, et isegi kui riigid peavad kinni Pariisi kliimaleppes lubatud kasvuhoonegaaside vähendamise plaanist, võib maakera oodata pöördumatu kuumenemine ja muutumine "kasvuhoone-Maaks".
Isegi kui riigid suudavad kasvuhoonegaaside heidet vähenda, võib sellest jääda väheks: globaalne soojenemine kahe kraadi võrra võib päästa valla järgmisi kliimaprotsesse, mis viivad kontrollimatu soojenemiseni, kirjutas rahvusvaheline kliimateadlaste meeskond värskes uuringus. See tähendaks muuhulgas tulikuumi temperatuure ja meretaseme tõusu.
Teadlaste kirjeldusel võib tulevate kümnendite eeldatav kliimasoojenemine pöörata meie vaenlasteks mõned loodusjõud, mis meid praegu kaitsevad. Igal aastal neelavad Maa metsad, ookeanid ja maapind 4,5 miljardit tonni süsinikku, mis jõuaks muidu atmosfääri ja tõstaks globaalset temperatuuri.
Kui maakera soojeneb, võivad süsiniku sidujad muutuda süsinikuallikateks ja muuta kliimamuutusega kaasnevaid probleeme oluliselt hullemaks. Taolisteks näideteks on sulav igikelts, kus sisaldub praegu miljoneid tonne soojenemist põhjustavaid gaase, metaanhüdraatide eraldumine merepõhjast ja väiksem süsiniku sidumine maapinnas ja ookeanis, kirjeldasid uurijad teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Doominoklotse ei saa peatada
"Need tõukefaktorid võivad potentsiaalselt toimida nagu doominoklotside rida. Kui üks lükatakse pikali, lükkab see Maad järgmiseni. Võib olla väga keeruline või võimatu peatada tervet doominoklotside rida pikali kukkumast," selgitas uuringu kaasautor ja Stockholmi Vastupanukeskuse juht Johan Rockström Al Jazeerale. "Mõned paigad maakeral muutuvad elamiskõlbmatuks, kui "kasvuhoone-Maa" saab tegelikkuseks," lisas ta.
Uurijate kirjeldatud stsenaarium oleks paljudele ohtlik ja kontrollimatu: oodata võib jõgede üleujutusi, agressiivsemaid torme ning rannikukogukondade ja korallrahude kadumist sajandi lõpuks või varem.
Ülemaailmne keskmine temperatuur ületaks sel juhul temperatuuri mistahes jäävaheajal ehk jääaegade vahelisel soojemal perioodil viimase 1,2 miljoni aasta jooksul. Polaarjää sulamine viiks merevee taseme tõusuni 10-60 meetrit ja ujutaks üle rannikualad, mis on koduks sadadele miljonitele inimestele.
Pariisi kliimaleppest ei piisa
2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepe seadis eesmärgiks hoida globaalset soojenemist alla 2 kraadi Celsiuse järgi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Uuringu järgi pole see eesmärk piisav. "Me ütleme, et kui me jõuame kahekraadise soojenemiseni, võime olla punktis, kus anname kontrollmehhanismi planeet Maa enda käte," ütles Rockström BBC-le.
Praeguseks on ülemaailmne keskmine temperatuur tõusnud umbes ühe kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme ja tõuseb umbes 0,17 kraadi kümnendis.
Teadlaste hinnangul tähendaks ülemaailmse temperatuuri tõusmine kahe kraadini, et edasised protsessid tõstavad Maa temperatuuri 4-5 kraadi kõrgemaks kui enne tööstusrevolutsiooni.
Uurijate sõnul ei piisa maakera kasvuhooneks muutumise vältimiseks üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamisest, vaid vaja on ka paremat metsa-, põllumajanduse- ja mullamajandamist. Samuti on tarvis bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja tehnoloogiaid, mis eemaldavad süsihappegaasi atmosfäärist ja säilitavad seda maa all.
Toimetaja: Anette Parksepp