Päästjad kontrollisid oma piirkonna avalikke lõkkekohti, populaarsemaid puhkealasid ning ujumiskohti, kus varasemalt on esinenud probleeme või kus tule- või veeohutuse aspektist on risk suurem.

Päästeameti päästetööde osakonna juhi Martin Lambingi sõnul paluti probleemkohtades, kus patrullide käigus toimus aktiivne lõkke tegemine või grillimine, inimestel tuleohtlik tegevus lõpetada ning enamus juhtudel seda ka rahumeelselt tehti.

"Informeerisime inimesi suure tuleohuga aja piirangutest ja andsime nõu, kuidas praegusel ajal käituda," lisas Lambing.

Ujumiskohtades suheldi inimestega ja jagati veeohutusalast infot, millised on riskid ja kuidas tuleks käituda. Ujumiskohtades kontrolliti ka päästevarustuse olemasolu ja korrashoidu.

"Üldiselt päästjad kohtasid elanike poolt positiivset tagasisidet, piirangutest saadi aru ning lahtise tule tegemisel või grillimisel tuleohtlik tegevus ka päästjate sõnade peale rahumeelselt lõpetati," ütles Lambing.

Kokku oli nädalavahetusel ligikaudu 286 päästesündmust, millest 158 olid tulekahjud ning kuus õnnetust veekogul. Metsa- ja maastikupõlenguid oli kogu päästesündmustest kokku 49, neist suurim oli 27. juulil metsa- ja maastikutulekahju Narva-Jõesuus, kus põles metsa- ja maastikualune pinnas viie hektari ulatuses. Kustutamisel osales ka politsei- ja piirivalveameti helikopter.

28. juulil põles Läänemaal Jalukse külas 10 hektari ulatuses viljapõld.

Möödunud nädalavahetusel uppus kolm inimest ning tulekahjus hukkus üks inimene.

Päästeamet toonitab, et kogu Eesti territooriumil kehtib jätkuvalt kuiva ja kuuma ilma tõttu suure tuleohuga aeg. Suure tuleohuga aeg toob kaasa lisapiirangud eelkõige metsas tegutsemisel.