Eesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et salvkaevud on kõige tundlikumad, sest sinna koguneb vesi põhjavee kõige pinnapealsematest kihtidest.

Tarkmees selgitas, et puurkaevud on eraisikutel tavaliselt 6-8 meetrit sügavad, mis on ka üsna maapinna lähedal. "Veevarud olenevad ka sellest, et milline on pinnareljeef. On olnud põuaseid aastaid ja inimesed teavad, et nende puurkaevud võivad olla tundlikud," rääkis Tarkmees.

"Üldine printsiip on, et mida kõrgemal maastikul on kaev, seda suurem oht on veeta jäämiseks," ütles Tarkmees.

Ta lisas, et ühisveevärkide puurkaevud ammutavad vett 20-30 meetri sügavused ning need kihid pole nii tundlikud. "Pole teada, et neis oleks veepuudust esinenud."

Küll on Tarkmehe sõnul aga Viimsis on veevarud piiratud, kuna seal pole lubatud vett piiramatult välja pumbata, kuna see võib mõjutada põhjavee kihti ehk sinna hakkaks valguma merevesi.

Inimestel tasub Tarkmehe sõnul mõelda uutele puurkaevudele ja selleks on omavalitsustel ka toetused ette nähtud. "Ja riik on eraldanud kümme miljonit, et inimesed saavad välja ehitada torustiku ühisveevärgiga liitumiseks."

Vee-ettevõtete liidu tegevdirektor ütles, et veehäda korral on kohaliku omavalitsuse korraldada inimeste veega varustamine. "Ning kohalikud omavalitsused peaksid oma vee-ettevõtetega kokku leppima, et mida veepuuduse korral teha."