Noppeid huvitavamatest mõtetest arutelul:

• Ratas: Riik võiks maksta kinni noorte perede eluasemelaenu sissemakse.
• Kallas: Sisserändekvoodi piiramise tõttu ei jää inimesed tulemata, vaja oleks sisserände kvooti muuta mõistlikumaks.
• Ossinovski: Soodustama peaks 1. ja 2. lapse sünde.
• Helme: Ainult rahaga kedagi sünnitama ei pane.
• Herkel: Piirata väljarännet, tuua Eestis väljarännanuid siia tagasi ja kaasata välismaal elavaid eestlasi.
• Helir Valdor Seeder: Eesti peab kaitsma oma viljakat põllumajandusmaad.

Kas eestlaste tulevik peitub magamistoas, küsis arutelu juht Taavi Eilat parlamendierakondade esimeestelt, alustades Mart Helmega, EKRE esimehelt. Helme vastas küsimusele ajaloole tuginedes ning märkis, et Liivi sõja järel läks sada aastat, et taastada rahvastikku Eesti aladel. Kuid ta laiendas, et lapsed on tööjõud ning samuti on lapsed olulised ühiskonna ja kultuuri mõttes, kuna viimasena mainitud sõltuvad laste kasvatusest.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et riik peab ja on ka võtnud kasutusele sündivust tõstvaid meetmeid. Herkeli sõnul tuleb piirata väljarännet, tooma väljarännanuid Eestisse tagasi ja kaasama neid eestlasi, kes välismaal elavad.

Põgus hääletus arutelu kuulajate ja osalejate hulgas näitas, et pooldatakse meetmeid, mis soodustavad laste sündivust.

"Kui tahad oma kodus remonti teha, siis tuleb ikka abikaasaga nõu pidada," naljatas peaminister Jüri Ratas küsimuse peale, kuidas magamistoa kaudu peaks Eesti kestlikkusse panustama.

Tõsiselt rääkides ütles Ratas, et rände osas peaks olema põhiküsimus, kuidas Eesti inimesed pöörduvad Eestisse tagasi. Ta usub, et selle osas saab nii mõndagi ära teha.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas aga sedastas, et lapsed sünnivad peredesse, kus on kindlus. Kallas manitses, et "vanade meeste jorin, mis mõnikord ka noorte meeste suust kõlab", mille kohaselt naised peavad olema ennekõike sünnitajad, peletab noored ja ennekõike naised Eestist hoopis ära.

Sisserände kohta nentis Kallas, et kui sisserändekvoot on väike, siis ei jää inimesed tulemata, vaid nad tulevad teisi teid pidi ning Eestil jäävad lihtsalt maksud saamata. Sellepärast, leiab Kallas, tuleks kasutada viise, mis võimaldavad sisserännet paremini, kuid ka mõistlikumalt kontrollida.

Kuidas oleks meil rohkem sünde?

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et toetuste juurde tegemine, näiteks 3. lapse poliitika ei pane kedagi sünnitama. "Lapsed sünnivad ikka siis, kui on terved pered ja on kindlustunne tuleviku suhtes."

Ossinovski hinnangul peaks riik hoopis tagama toetused ja garantiid, mis kindlustavad laste kasvatamiseks vahendid vähemalt 19 aastaks ehk lapse täiskasvanuks saamiseni.

Helir Valdor Seeder ja Jevgeni Ossinovski. Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Naiste emantsipeerumise osas on tehtud vaid esimene samm. Vaja oleks teha järgmine samm, milleks on perekondliku hoolduskoormuse jagamine ühtlasemalt ehk naised ja mehed hoolitseksid laste eest võrdselt ning seda ka toetataks võrdselt. See, Põhjamaade näitel, mõjutab Ossinovski sõnul otseselt sündivust.

Ratas lisas sinna juurde, et eelmainitud toetuste kõrval tuleb vaadata, et ühiskonnas tervikuna läheks hästi majanduses, hariduses ja ettevõtluses. Ratas selgitas, et väga palju on pingutatud, et kolme ja enama lapsega pered saaksid toetusi ja oleks kindlam oma lapsi kasvatada. Selle seisukohaga toetas ta Jevgeni Ossinovski mõtteid toetuste osas.

Küsida tuleb ka seda, kas noortel on tänapäeval võimalik soetada oma kodu, mis on väga kulukas. Käendus, näiteks eluaseme sissemaksu näol, võiks tagada riik, leiab Ratas. Kokkuvõtlikult toetab Ratas toetuste tagamist noortele, lastega peredele ja pensionäridele.

Mart Helme ütles, et erinevaid meetmeid on maailmas juba katsetatud aastakümnete vältel. "See, mis on kõige efektiivsem, on ühiskondlik suhtumine. Kui meie ühiskonnas on suhtumine, et laps ei ole ebameeldiv koormus, siis ka muutub meie demograafiline käitumine," ütles Helme ja soovitas rahval tervikuna pingutada.

Ja pingutama ei panda 100- ega 200-eurose toetusega, leiab Helme. "Ainult rahaga kedagi sünnitama ei pane."

Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Helir Valdor Seeder leiab, et perepoliitika peab olema pikaajaline ja kõikehõlmav. Seeder viitas kõigile eelnevatele sõnavõtnutele nõustudes kõigi erakondade esimeeste välja öeldud ideedega.

Kuidas hoida tervist?

"Tihti unustatakse ära, et iibel on kaks komponenti – see on sündide ja surmade vahe." Seda näidet tuues osutas Jevgeni Ossinovski asjaolule, et Eestis on liiga palju enneaegset suremust, mis tuleb tervisekäitumisest ja tervishoiuteenuste kättesaadavusest.

Helir Valdor Seeder leiab, et inimeste tervist toetavad kaks komponenti: haridus ja pereväärtused. Seega tuleks inimeste tervise ja pikaealisuse tagamiseks tegeleda nendega.

Ossinovski viitas edasi ühiskondliku demograafilise mõju saavutavatele tegevustele ning selle mõju võiks anda see, kui soodustada esimese lapse saamist neil, kel veel pole, ning julgustada ühe lapsega peredel teise lapse sündi. Sel on Ossinovski sõnul suurem demograafiline mõju kui üleskutse sünnitada 3. laps.

Sama mõtet kasutas ka Andres Herkel, kes ütles, et küsimus ei ole selles, et lapsi ühiskonnas ei väärtustataks – kunagi varem pole laste saamist nii palju planeeritud ning kunagi varem pole lastega tegelemisele pühendatud nii palju aega.

"Pigem on asi selles, et ei saada esimest last," märkis Herkel lisades, et see võiks tähendada ka viljatusravi toetamist, ehkki viimast Eestis haigekassa juba toetab [toimetaja märkus].

Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova, kes kutsuti mõtteid vahetama arutelu lisakülalistena, tõi välja hoopis vajaduse tegeleda üksikvanematega ja nendele kindlustunde loomisega.

Liikumise Eesti 200 juht Kristina Kallas tõi välja, et selleks, et tegelikult toetada suuremaid perekondasid, on vaja toetada neid seal, kus nad elavad, sest uuringute järgi elab maapiirkondades rohkem suurperesid. Toetada tuleks nende vajadusi, näiteks transporti, mis võimaldaks neil seal hästi hakkama saada.

Kuidas säilitada Eesti loodust ja keskkonda?

Helid Valdor Seeder tõstis esile, et Eestis tuleb kaitsta viljakat põllumaad. põllumajandusmaad ja enam kui metsamaad, sest mets on taastatav, viljakas põllumajandusmaa aga nii hõlpsalt taastatav pole.

Selle peale märkis Mart Helme, et viljakat põllumaad annab ehk ka ühest kohast teise transportida, seda eraldi kaitsta pole vast vaja.

Kaja Kallas ütles, et kõik sammud, mis valitsus teeb, peaksid olema selge eesmärgi nimel. Eesmärk võik Kallase hinnangul olla tark, edukas ja rikas ühiskond. "Kõigepealt tuleb paika saada faktid, selleks tuleb teha uuringuid," sedastas Kallas.

Helme lisas Kallase jutule metsast rääkides, et metsamajandust tuleks samuti teha teadlaste nõu arvesse võttes.

Ossinovski leiab, et oluline on jätta järeltulevatele põlvedele puhas keskkond. Selleks tasub vähendada saastavat transporti, mis kahjustab nii keskkonda kui inimeste tervist. Näiteks võiks Ossinovski hinnangul üle minna 100-protsendiliselt taastuvenergeetikale.

Züleyxa Izmailova ütles, et piirata tuleks raiemahte ning suurendada mahetoidu tootmist, näiteks kehtestada mahetoidule madalamad maksud.