Pidevalt kollitatakse meid sellega, et mis siis küll saab, kui tööeas inimeste arv kahaneb ning tööturul on inimesi vähem. Kes siis pensioni ja makse maksab?  

Kõigepealt sõnakasutusest. Olen arvamuselt, et sõna "töökäed" kasutamine töötajate kohta on vulgaarne, diskrimineeriv ja alavääristav. Eesti inimesed teevad tööd mõistuse, südame ja vahel ka kätega, aga nad ei ole töökäed, töötallad ega töötagumikud.  

Edasi mõistetest ja tõsiasjadest. Pole olemas sellist asja nagu Eesti tööjõuturg. On olemas ühtne Euroopa Liidu tööturg, kus on 350 miljonit töötajat ning kus kehtib tööjõu vaba piiriülene liikumine. Lisaks veel samapalju USA-st ja Jaapanist.

Sellist asja nagu tööjõupuudus pole selles majandusruumis lihtsalt olemas. Selle väitmine tähendab turumajanduse eitamist. On madalad palgad, ebasobivad töötingimused ja vähetootlik tegevus. 

Tööjõud, mille puudusest tööandjad räägivad, on ühemõtteliselt odav tööjõud Euroopa Liidu välistest riikidest. See on turuvälise eelise taotlemine, et maksta vähem palka kui on tööjõu hind Euroopa Liidu riikides.

Meenutagem, et Eesti on referendumil üheselt  valinud poole ja otsustanud kuuluda Euroopa Liitu. Saamaks sellest kasu, tuleb meil arvestada teatud reeglite ja piirangutega. Tundub aga, et ettevõtjad tahaksid vägisi Euroopa Liidu sisse ehitada väikese SRÜ. 

Ettevõtjad räägivad kümnetest tuhandetest, kelle võrra tööealiste arv väheneb ja ülalpeetavate arv kasvab. Jah, Eesti elanike eluiga pikeneb ja see on üheselt hea uudis. Kiiresti on kasvanud ka sisseränne. Millest küll selline paanika töötajate puuduse üle?

Me ei tea, missugune on meie demograafiline pilt 20-30 aasta pärast. Me ei tea, missugune on selleks ajaks meie majandusstruktuur või tööjõuvajadus. Me ei tea, kui kaugele on jõudnud neljas tööstusrevolutsioon ja inimtöö asendamine robotitega. Seega ei ole meil tõsiseltvõetavad argumente kohese massilise odavtööjõu lubamiseks Eestisse. 

Kui vaatame meie tööhõivet, ei paista kuskilt töötajate vähenemist. Sel kümnendil on meie tööga hõivatute hulk igal aastal kasvanud ja jõudnud tasemeni, mida pole kunagi ajaloos nähtud.

55 000 uuest töövõtjast on 6000 lisandunud kaubandusse ja 7000 toitlustusse ning hotellindusse. Seda on peaaegu kolm korda rohkem kui lisandus töökohti töötlevasse tööstusesse. Ehituse hõive on vähenenud, info ja sideettevõtted saanud juurde aga 14 000 töötajat. 

Need arvud näitavad, et üleliia on kasvanud just tööjõumahuka ja vähese lisandväärtusega sektorid, nagu kaubandus ja toitlustus. Meil ei ole ostjaid nii suure hulga kaubanduspinna ja nii suure hulga müüjate kohta.  

Odava ja madala kvalifikatsiooniga tööjõu massiline Eestisse lubamine väljastpoolt Euroopa Liitu üle kokkulepitud kvoodi tuleb rangelt välistada. Kui majanduse moderniseerumise asemel püüame konkurentsiprobleemid ära uputada odava massitööjõu kasutamisega, siis jäämegi igavesti vaeseks ja primitiivse majandusstruktuuriga maaks.   

Odavtööjõu puhul on nii, et lühiajalise tulu saab ettevõtte omanik, aga kulud jäävad ühiskonna kanda. Me nagu oleksime unistanud kõik need majandus- ja sotsiaalprobleemid, mida selline turuväline tööjõu kaasamine endaga kaasa toob. Loetlegem siis mõned neist: vähese konkurentsitasemega tootmisstruktuuri säilimine; madal tootlikkuse tase; töötajate vaheliste vastuolude tõus; kulu riigieelarvele mitmekeelse avaliku sektori rahastamisel.

Aga mida siis teha?

Riik saaks näiteks vähendada ettevõtete sotsiaalmaksukoormust poole võrra ja kanda see üle töötajatele. See võimaldaks tööandjate palgakulu vähendada ja suurendada palgataset. Riik saab teatud struktuuripoliitikatega mõjutada majanduse liikumist kõrgema lisandväärtusega sektorisse. Kutseharidussüsteem saaks sarnaselt ülikoolidega luua ingliskeelseid ametiõppekavasid, mis täna sisuliselt puuduvad. See võimaldaks kaasata meie tööturule meie endi ettevalmistatud välismaalasi ja integreerida nad Eesti ühiskonda.

Eelkõige peavad tööjõuprobleemiga siiski hakkama saama meie ettevõtted ise läbi moodsa tehnoloogia ja automatiseerimise. Ajutiste, väheste õigustega töötajate odavamatest Euroopa välistest riikidest siiasaabumine hävitab meie ühiskonda, mitte ei suurenda meie rikkust. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.