Statistika: kolmas laps sünnib tõenäolisemalt perre, kus on juba kaks poissi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lastekaitsepäev
Lastekaitsepäev Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Statistikaamet analüüsis laste soo mõju pereplaneerimisele ning numbreid kõrvutades ilmnes, et igasse kolmandasse kahe samast soost lapsega perre sünnib ka kolmas laps ning kõige suurem tõenäosus kolmanda lapse sünniks on kahe pojaga peredes.

Kui peres on juba kaks last, siis kolmanda ja järgmis(t)e saamise tõenäosust võib mõjutada ka kahe esimese lapse sugu, kirjutavad statistikaameti analüütikud statistikablogis. Varasemates uuringutes on leitud, et paaril on suurem tõenäosus saada kolmas laps, kui kaks esimest on samast soost. Et saada ülevaadet, kas niisugune seaduspärasus võiks kehtida ka Eestis, vaatles statistikaamet naisi, kelle sünniaasta on 1965 või hiljem ja kelle kaks esimest last on kas poiss-poiss, tüdruk-tüdruk, poiss-tüdruk või tüdruk-poiss. Kuna poisse sünnib pisut rohkem, siis ootuspäraselt on enam kahe pojaga peresid ja kahe tütrega peresid keskmiselt vähem. Kaks erinevast soost esimest last on kokku 49,5 protsendil naistest.

Veel ilmnes, et kahe samast soost lapsega perre sünnib natuke suurema tõenäosusega kolmas laps kui nendesse peredesse, kus juba on eri soost lapsed. Peredesse, kus on nii poeg kui ka tütar, sünnib kolmas laps veel umbes 29,4 protsendil juhtudest. Peredes, kus on juba kaks tütart, sünnib kolmas laps 33,1 protsendil ja kõige suurem tõenäosus kolmanda lapse sünniks on kahe pojaga peredes – 34 protsenti.

Pelgalt statistika põhjal ei saa aga väita, et samast soost laste vanemad on saanud veel lapsi, sest soovisid ka teisest soost last. Tegemist võib olla lihtsalt sooviga saada kolmas laps, sõltumata soost, nendivad statistikaameti analüütikud. "Igatahes on võimalus saada ka kolmanda lapsena poeg või tütar üsna võrdne. Poisse saadakse vaid 1‒2 protsenti suurema tõenäosusega – 100 tüdruku kohta 106 poissi." Tõenäosus saada teisest soost laps väheneb pisut, kui eelnevalt on juba kolm samast soost last, kuid jääb ikkagi üle 45 protsendi, mis sisuliselt ei ole märgatav vähenemine.

Statistikaameti "kolmanda lapse valem" Autor: Statistikaamet

Laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid

Statistikaamet võttis luubi alla ka selle, millised tegurid soodustavad või pärsivad lapsesaamise tõenäosust. Mudelisse kaasati 2016. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis elanud aktiivses sünnituseas (20-44-aastased) naised, keda oli kokku 218 000 ja neist 12 protsenti said järgneva kahe aasta jooksul lapse.

Analüüsi tulemused näitavad, et tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul suurendab naise jaoks abielu, eluasemelaenu olemasolu ja kinnisvara omamine. "See näitab, et lapse saamist soodustab teatav stabiilsus- ja kindlustunne. Samuti leidis kinnitust, et tõenäosus saada perelisa on suurem juhul, kui pere noorim laps on alla kahe ja poole aasta vana," nentisid analüütikud.

Veel suurendab tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul lahutus. Seda seletab analüütikute sõnul asjaolu, et minnakse lahku, aga laps saadakse juba järgmise partneriga. Järgmise lapse saamise tõenäosust vähendab esimese lapse kõrgem vanus ‒ mida vanem on noorim laps, seda vähem tõenäoliselt sünnib järgmine. Samuti väheneb lapsesaamise tõenäosus naise vanusega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: