Millised on nende lubaduste katteallikad?

Keskerakonna kõigi valimislubaduste katteallikad võib laias laastus jagada kolmeks: üldine majanduskasvu jätkumine, täiendavad maksupoliitilised otsused ja ebavajalike kulutuste vähendamine riigieelarves. Kõigi nende osas täpsemad arvutused ütleme me välja tuleva aasta alguses koos valimisplatvormiga tervikuna.

Äkki on võimalik just nende kahe valimislubaduse katteallikaid avada. Mida on just nende katmiseks ette nähtud?

Üldiselt riigieelarve rahaline määr on ühetaoline, ehk ei ole väga mõistlik niimoodi täpselt jaotada, mis on nüüd lapsetoetuse kate või mis on selle täiendava käenduse kate. Tänagi me näeme, et järjestikkustel aastatel on lastetoetusi tõstetud, keskmiselt on see tõus viimastel aastatel olnud viis eurot. Ta tõusis käesoleval aastal viis eurot ja tõuseb ka järgmisel aastal viis eurot, tõustes 60 euroni.

Kõik katteallikad tuleb alati ju kokku leppida esialgu koalitsioonikõneluste käigus ja hiljem juba riigieelarvet kokku pannes ja riigieelarve strateegia läbirääkimiste ajal. Sellistel hetkedel vaadatakse kogu maksupaketti ning kõiki majanduskasvust tulenevaid maksulaekumisi ja kõiki eelarve kulusid tervikuna.

Sellist konkreetset silti üldjuhul riigieelarve kulutustel ei ole, et see konkreetne maks nüüd läheb sinna või see konkreetne laekumine kulub justnimelt selle või teise toetuse tõstmiseks.

Nii et Keskerakonnal tegelikult ei olegi veel selge, kust näiteks lastetoetuse tõusuks raha võetakse?

Need summad, mis puudutavad lapsetoetuse tõusu, kui me räägime näiteks saja euroni tõstmisest nelja aasta jooksul, siis see eeldab alates 2020. aastast igal aastal kümne euro kaupa tõstmist ja see kulu oleks nelja aasta peale kokku 280 miljonit, sealt edaspidi oleks iga-aastane kulu 110 miljonit eurot. Toetuse saajate hulk on 230 000 last.

Ehk tegemist ei ole riigieelarve mõttes sellise kuluga, mis eeldaks mingisuguseid väga suuri maksupoliitilisi otsuseid. See pigem on saavutatav, kas majanduskasvu toel või laiendatud üldiste maksulaekumiste arvelt, sõltuvalt sellest, millise tulumaksu süsteemi lahendusega Keskerakond täpselt välja tuleb. Need läbirääkimised töörühmas hetkel käivad - kas me räägime siis astmelisest tulumaksust või kas me räägime ettevõtte tulumaksu süsteemi muutmisest.

Aga, mis puudutab eluasemelaenu käendamist?

Juba täna saavad noored pered Kredexi kaudu tuge, ehk on võimalik taotleda kümneprotsendise omafinantseeringu puhul laenu käendust kuni 24 protsenti tagatisvara väärtusest, seal on ka piirmäär 20 000 eurot.

Meie ettepanek on olemasolevat süsteemi noortele peredele laiendada. Peame õigeks just seda, et nad saaksid sama riigipoolset käendust, mida tegelikult saavad kasutada ka täna, aga ilma selle kohustusliku omafinantseeringu nõudeta. See omafinantseering 10 protsenti võib tihtipeale olla noortele inimestele suhteliselt keeruline kokku koguda.

Kes selleks pereks kvalifitseeruvad?

Selleks kvalifitseeruvad pered, kus on vähemalt üks kuni 15-aastane laps ja nii ühe või kahe vanemaga perekonnad.

Täpsemad numbrid ja arvutused paneme me paika koostöös Kredexi ja pankadega.

Kas teil on ülevaade, kui palju selliseid peresid on?

Praegu ei ole veel mõistlik konkreetsete numbritega välja tulla. Me tuleme nendega välja, kui me oleme need kohtumised ära pidanud, numbrid läbi arutanud.

Siin tuleb vaadata seda, kui palju on täna neid laenutaotlejaid ja milline oleks tõenäoline tõus juhul, kui neid meetmeid muuta. Ja see sõltub ka sellest, kas me räägime puhtalt noore pere sihtgrupist või me ka laiendaksime seda. Sest täna on erinevaid sihtgruppe, kes saavad seda eluasemelaenu käendust Kredexi kaudu kasutada.

Aga, mis puudutab nüüd ikkagi neid peresid, kes need teie poolt ette pandud tingimused täidavad, siis kas teil on ülevaade olemas, kui palju neid peresid on?

Me teame seda, et täna Eestis kokku on alaealisi lapsi ligi 300 000. Aga seda, kui paljudes peredes on täna juba olemas eluase ja ei ole ka mingit vajadust täiendava eluasemelaenu järgi ja kui paljudel on juba just laenuga ostetud eluase, sellist ülevaadet meil täpselt ei ole.

Tõenäoliselt me räägiksime siin suurusjärkudest, mis puudutab pigem kümneid tuhandeid peresid, mitte rohkem. Aga kui palju nendest kümnetest tuhandetest otsustab sel konkreetsel aastal oma eluaset vahetada või muuta meie võimaliku laenukäenduse toel, see vajab veel täpsemat välja arvutamist. 

Kui suure surve see lubadus riigieelarvele paneks, kui palju ta näiteks aastaks raha nõuaks?

Kuna tegemist on riigi tagatisega, mitte riigipoolse sissemaksega, siis otsene rahaline kulu polegi tuletatav. See sõltub puhtalt sellest, kui palju seda meedet hakatakse kasutama ja kui paljude puhul tekib reaalne vajadus, et riik peab hakkama neid laene osaliselt ise kinni maksma.

Milliseid riske te selle lubaduse juures näete?

Peamine risk ongi tegelikult see, et kuivõrd see süsteem hakkab toimima ka majanduslikult raskematel aegadel. Me näeme, et pangad annavad laenusid täna välja võrdlemisi paindlikult, küll aga nõudes 20 protsenti kas tagatist või omapoolset sissemakset. Küsimus on selles, et seni kuni kinnisvara hinnad tõusevad ja majandusel läheb hästi nagu tänastel aastatel, siis laiemas laastus võib öelda, et tegemist on suhteliselt väikse riskiga lubadusega.

Küsimus on puhtalt selles, et kuidas kohaneda vajadusel olukorras kui majanduse ajad ei peaks enam nii head olema. Me täna otseselt ei valmistu majanduskriisiks, aga me peame arvestama sellega, et kui me räägime 10, 20 või 30 aastast, siis alati ei saa eeldada, et kinnisvara hinnad igal aastal samamoodi tõusevad.