Eestis on mürgiseid taimi umbes sadakond. Neid leidub nii metsades, niitudel, aasadel kui ka meie koduaedades. Näiteks jugapuu, mis on levinud eelkõige Lääne-Eestis, on mürgiste seemntete ja okastega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mürgimarjadega on näiteks näsiniin, lodjapuu, kuslapuu ja paakspuu. Valdavalt on mürgimarjad küll halva maitsega, kuid botaanik Urmas Laansoo sõnul pole see iga kord nii.

"Alati ei maksa arvata, et mürgise taime, siis kas leht või koor või ka seeme või vili on paha maitsega. On ka olemas mürgiseid taimi näiteks näsiniin, kelle viljad ei ole nii kibeda või viha maitsega, aga ometigi on mürgised. Süüa kindlasti ei maksa, kui pole kindel, kas ta on söödav või mittesöödav," rääkis Laansoo.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Odra sõnul on tähtis eeltöö enne loodusesse minekut.

"Kui minnakse lastega metsa või võõrasse keskkonda loodusesse, siis tuleks panna tähele, kuhu minnakse, milline on see mets, kus käiakse ja millised on ohud. Eriti hästi oleks siis, kui enne lastega räägitakse nendest metsaohtudest, et siis kui laps ka midagi leiab värvilist, sinist, punast marja valdavalt, siis ta enne küsib lapsevanema käest, kas ma võin selle suhu panna. Siis jääb ka see hilisem paanika ja muretsemine ära," rääkis Oder.

Odra sõnul tuleb mürgistuse korral jääda rahulikuks ja pöörduda mürgistusteabekeskuse infoliini poole.