"Näiteks seente sissetegemise ajal pannakse klaas äädikaga lauale, kuid aetakse siis muu joogiga segamini ja võetakse kogemata lonks," ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Samas ei juhtu seda Oderi kinnitusel ainult sügisel, vaid ka jõulude ja jaanide ajal, kui on suuremad söögitegemised.

Äädika joomine on põhjustanud tõsiseid söövitusi nii lastel kui ka täiskasvanutel. "Meie andmebaasis on info ligi 300 taolise juhtumi kohta," ütles Oder.

Äädika kogemata joomise puhul peab esmalt suu loputama ja siis alustama väikeste lonksudega klaasi vee joomist. Kui suus on põletusest laike (eredamad või kahvatumad laigud suus), tasub minna haiglasse ja lasta arstidel end üle vaadata.

Samuti tuleb lähema kolme tunni jooksul jälgida, kas kannatanu saab neelata ning jälgida süljevoolust (suureneb söövituskahjustuste korral). Kaasneda võib mao- ja rinnakutagune valu.

Äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi saab kõige tulemuslikumalt ennetada, kui inimesed soetavad üksnes turvakorgiga varustatud äädikapudeleid. Lisaks on oluline, et pudeleid hoitakse sarnaselt teiste kodus kasutatavate kemikaalidega vähemalt 1,5 m kõrgusel olevates lukustatud kappides. Kindlasti on oluline kasutusele võtta ka erinevad hoiatusmeetmed (erimärgistus, hoiatused masinatel vm), kui kodumasinate katlakivi eemaldamiseks, koristamisel kasutatakse söövitavaid kemikaale, sh äädikat.

Maaeluministeerium on koostöös terviseameti, sotsiaalministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti, jaekaubandusettevõtete ja tootjatega välja töötanud 30-protsendilise äädikhappe pakendi märgistuse hea tava juhendi, mida tootjad peaksid järgima, et maandada võimalikke riske toodete ohutuks kasutamiseks.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).