Esmaspäeval otsustasid riigikogu rahanduskomisjonis kaks endist praegu Reformierakonda kuuluvat rahandusministrit Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev, et nad ei toeta selle aasta esimest lisaeelarvet, mis nende sõnul pikas plaanis halvendab eelarvepositsiooni, sest suurendab riigi püsikulusid.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul oli tegemist väljapressimisega.

"Mina nimetaksin seda kindlasti väljapressimiseks. Kui me vaatame Mart Võrklaeva eelmise aasta lõpus, siis ta hääletas riigieelarve poolt, ja see eelmise aasta otsus, mille tegi Mart Võrklaev, on meid sellesse olukorda viinud. Me räägime siin sellest, et hädavajalik oleks kohe kuskilt leida miljard eurot, et see auk kinni katta, aga Mart Võrklaev teeb siin nüüd näidendit ja räägib 40 või 30 miljonist eurost, kus ta siis vapper riigirahanduse päästja on," kommenteeris Läänemets.

"Lõppkokkuvõttes me olemegi täna väga raskes seisus ja ma arvan, et Eesti Panga hoiatust tuleks võtta päris tõsiselt. Olukord, kus on nii suur miinus ja see tuleb ühel hetkel katta, tekitab ühiskonnas sellist ebastabiilsust, et ettevõtjad ei julge oma investeeringuid teha, sest nad teavad, et ühel hetkel seda tehakse. Mismoodi tehakse – see kõik mõjutab tänast majanduskasvu. Ehk siis oleme jõudnud olukorda, kus riigirahanduse kehv seis mõjutab juba täna meie majanduselu," rääkis Läänemets.

"Ja lõpuks, kui me räägime nendest intressidest, mida me maksame 650 miljonit eurot aastal 2030 otse riigikassast, aga kaudselt ka ettevõtjad ja inimesed kallimaks läinud laenude näol... Me räägime miljardist eurost, mis viiakse Eesti majandusest välja. Majanduspoliitiliselt on palju mõistlikum rahanduses kasvõi igaühel 10 eurot rohkem maksta ja midagi vastu saada, kui et sa lihtsalt saadad intressina raha riigi majandusest välja," lisas Läänemets.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et Reformierakond jätkab ebakindlat käitumist ka tulevikus.

"Ma arvan, et selline tõmblemine Reformierakonna poolt jätkub ka tulevikus, sest kuidagi tuleb valimisteni võimu hoida. Võimu saab hoida riigikogu liikmete ehk enda fraktsiooni liikmete abil ja on näha, et ühtsust ei ole. Seega me näeme, et mingit kontseptuaalset visiooni samamoodi ei ole, et oleks valitud üks suund, üks arusaam, kuidas majanduses edasi liikuda," rääkis Kõlvart.

"Nüüd püütakse laveerida erinevate fraktsiooni liikmete vahel ja see on muidugi väga halb juhtimisstiil. Me saame aru, et veel üheksa kuud saavad olema kaotatud, mingit sisulist otsust, kuidas edasi minna, ei tule. Seega ma arvan, et täna me saame seda kahjuks ainult konstateerida ja päris muutused on võimalikud alles siis, kui tuleb uus valitsus," lausus Kõlvart.

Reformierakonna juhatus toetas kolmapäeval Eesti Panga ettepanekut vastutustundlikus rahanduspoliitikas kokku leppida ja tegi ettepaneku vähendada eelarvedefitsiiti igal aastal 0,5 protsendi võrra ja seades laenukoormuse tasemeks 30 protsenti.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Urmas Reinsalult, mida arvata olukorrast, kus ise peatati eelarvereeglid ja nüüd, kui raha on ära kulutatud, öeldakse, et tegelikult oleks pidanud säästma? "Kuidas teie seda inimestele selgitate, mis eile hommikul poliitilises mõttes juhtus?" küsis Ojakivi.

"Pankrot," vastas Reinsalu.

"Reformierakonna puhul me peame ausalt möönma, et samad mehed ja naised surusid oma valimislubaduse läbi, mida praegu püütakse realiseerida laenurahaga. Reformierakonna maksuküüru hind oli 2,5 miljardit eurot. Ja nüüd deklareerivad samad mehed ja naised, et meil on probleem. Olukord on järsult halvenenud ka võrreldes selle riigieelarve strateegiaga, mille puhul oli kevadise majandusprognoosi järgi järgmise kolme aasta jooksul defitsiit miljard eurot süvenenud," rääkis Reinsalu.

"Olen kõnelnud ekspertide ja ametnikega. Minu käsutuses olev informatsioon lubab väita, et see riigieelarve strateegiasse sisse kirjutatud järgmise nelja aasta miinus, mis on ka Eesti Panga hinnangul katastroofiline, on tegelikkuses nelja aasta vaates kaks miljardit eurot väiksem. Tegelik olukord on palju hullem kui Reformierakonna ette manatav käsitlus. Kõneleda mingist 0,5 protsendist ei ole probleemi lahendamiseks relevantne. Teiseks, on hämmastav, et samad mehed ja naised ütlevad, et pärast valimisi tuleb hakata rahandust korda tegema. Seda ütles ka härra Ligi rahandusministrina umbusalduse ajal, rääkis, et "pärast valimisi hakkame me tegema". Naljanumber, kes hakkab tegema, kes ei hakka tegema. Härra Ligi optimism on muljetavaldav," lausus Reinsalu.

"Ma esitasin praegu oma ettepanekute paketi: esiteks, valitsus silmapilkselt loobugu sadade miljonite eurode ulatuses lisakulude peale võtmisest. Ja teiseks, me vajame negatiivset lisaeelarvet, paraku juba täna. Aga psühholoogiline signaal, mis anti ühiskonnale sama seltskonna poolt, kes paar tundi hiljem läks positiivset lisaeelarvet hääletama, oli see, et negatiivse eelarve asemel võeti hoopis kulusid suurendav eelarve. See on tegelikult signaal läbikukkunud poliitikast. Seda ei maksa kinni need mehed ja naised, kes täna poliitikutena võimul on, vaid see tähendab Eesti ühiskonnale kehvemaid majanduslikke väljavaateid," rääkis Reinsalu.

EKRE aseesimees Mart Helme ütles, et lisaeelarves ei pruugi kajastuda tegelikkus. "See, mis sinna kirjutatud on, ei ole veel realiseerunud. Kui me näeme neid eelarveid siin aastate kaupa, siis suur osa sellest, mis sinna kirjutatakse, tegelikult ei realiseeru või realiseerub moonutatud kujul või ülekuludega. Nii et see, mis eelarvetesse kirjutatakse... ärme seda üleliia tõsiselt võta, seal on ikkagi väga palju ka populistlikku elementi," sõnas Helme.

"Aga mis puutub kogu sellesse riigi rahanduse asja ja praegusesse valitsusse, siis kui me räägime Sõerdist ja Võrklaevast, siis siin on mitu elementi. Üks on muidugi show-element – et näidata valijale, et Reformierakonnas on kained meeleolud ja me kavatseme kurssi muuta, hakata valijatega senisest rohkem arvestama ja astuma reaalseid samme riigi rahanduse parandamiseks. Tegelikkuses me nägime, et kui oli Ligi umbusaldamine, läks seesama Võrklaev pulti ja pidas maha sellise panegüürilise kõne Ligi kiituseks, et lihtsalt süda läks pahaks. Ja hääletasid nad kõik ikka nii, nagu hääletama pidi, aga mitte nii, et nad näitaksid mingit protesti või teistsugust meelsust, mingit riigieelarve positsiooni parandamise meelsust," kommenteeris Helme.

Helme sõnul on praegune valitsus nõutu ja ebakompetentne. "Nad ei oskagi teha, nad ei tea, kuidas teha. Nad on ise ennast ummikusse ajanud ja ei oska sealt ummikust välja tulla. Ja nii nagu Reinsalu ütles – ma olen temaga 100 protsenti nõus –, seda ei maksa kinni need mehed ja naised, võime neid ka nimetada: Maris Lauri, Annely Akkermann, Mart Võrklaev ja Jürgen Ligi, vaid selle maksab kinni eesti rahvas. Maksab kinni stagnatsiooniga, kõrgete maksudega ja inflatsiooniga. See on kogu ülejäänud ühiskonna arvelt. Selleks, et olukord muutuks, on vaja tõesti täiesti teistmoodi kastist välja mõtlemist ja seda praeguselt seltskonnalt oodata ei ole võimalik," ütles Helme.