Hambaarstide liit soovib saada õigusi petturitest hambaarstide tegevuse tõkestamiseks ({{commentsTotal}})

{{1535367780000 | amCalendar}}

Eesti Hambaarstide Liit soovib hambaravihüvitise süsteemi parendamiseks muutuda avalik-õiguslikuks kontrollisikuks. Samuti tahaks liit, et arvete väljastamine arstil käies kohustuslikuks muudetaks.

Eelmisel nädalal rääkisime laste hambaravi hüvitise süsteemist, mis võimaldab kliinikutel haigekassalt raha välja petta, koostades laste andmeid kasutades arveid protseduuride eest, mida lapsed tegelikult saanud ei ole. Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink nimetas praegust hambaravihüvitise süsteemi auklikuks.

"See ei ole esimene kord, kui hambaarst on haigekassale nii-öelda vahele jäänud pettusega. Ehk siis varasematel aastatel on see olnud võimalik nende pensionäride proteesihüvitisega, et vormistati fiktiivseid arveid proteeside peale ja haigekassa on kandnud selle raha arsti konto peale, et sellise pettusega on arste vahele jäänud ja ega hambaarstide liidul kui sellisel vabatahtlikul kutseühingul ei olegi mingisugust muud võimalust inimese karistamiseks, kui me heitsime ta oma ridadest välja."

Vink kõneles juhtumist, kus 2013. aastal haigekassalt proteesihüvitise välja petmise eest süüdi mõistetud hambaarst Kiira Paju endale hiljem uue ettevõtte lõi, millega ka tänavu esimesel poolaastal haigekassaga pea 70 000-eurone leping sõlmiti.

"Haigekassa peaks selgelt ikkagi käituma nagu kindlustusselts, ehk rohkem olema mures selle üle, kuhu tema raha kulub ja tegema paremat järelvalvet selle üle, kellega ta lepinguid sõlmib. Haigekassa ei suuda lihtsalt hallata seda süsteemi, mis tal on," rääkis Vink.

Liit on teinud ka tervise- ja tööminister Riina Sikkutile (SDE) ettepaneku hambaravi registripidamise korralduse osas muuta liit nö kojaks ehk selliseks avalik-õiguslikuks isikuks, kes peaks ise registrit ja teostaks siis ka järelvalvet hambaraviteenuse kvaliteedi üle ja lahendaks neid kaebusi ja aitaks ennetada petuskeeme.

"Praegusel hetkel on meil vist 550 juriidilisest isikust hambaravi osutavat ettevõtet, kellega haigekassa kõigi soovijatega peab eraldi lepingu sõlmima, aga näiteks ütleme saksakeelses kultuuriruumis, kus on olemas need hambaarstide kojad, siis teeb haigekassa lepingu hambaarstide kojaga, kes siis tervemõistuslikul viisil selle raha jagamist ka korraldab, et see oleks rohkem vajaduspõhine," selgitas Vink.

Lisaks liidu muutmisele avalik-õiguslikuks hambaraviteenust kontrollivaks ja raha jaotavaks kojaks, on Eesti Hambaarstide Liidul ka teisi ideid, kuidas olukorda parendada.

"Asi peab olema ilus ja läbipaistev. Et kõik lastega seotud arved võiksid minna automaatselt nende väikeste patsientide lapsevanematele, et need näeksid, mis teenuseid on lapsele tehtud ja vaadata üle, kas laps on käinud hambaarsti juures ja saanud neid asju, mis seal arve peal kirjas on. See oleks kõige lihtsam viis, nö kodaniku järelvalve. Ja üleüldse igast haiglast peaks saama inimene arve kaasa. See võimalus on digilugu.ee kaudu, aga see on liiga keeruline inimestele. Andku konkreetne paber kaasa, mis inimene selle raha eest saanud on ja siis selgub, et kogu meditsiin on kallis, aga haiglaravi maksab maksumaksja kinni ja hambaravi on suuresti omaosaluse kanda jäetud."



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: