Kolmeaastaseks saanud vaimse tervise keskuses on abi saanud 10 000 last
Tallinna lastehaigla juures tegutsevas Laste Vaimse Tervise Keskuses on kolme aasta jooksul tuge saanud ligi 10 000 last ja noorukit. Lastepsühhiaater Anne Kleinbergi sõnul vajaks Eesti põhjalikku üleriigilist laste vaimse tervise uuringut ning rehabilitatsiooniteenuseid sõltuvushaigetele lastele.
Laste Vaimse Tervise Keskus sai esmaspäeval kolmeaastaseks ja on aidanud 10 000 last. Just nii palju on Keilas elanikke. Kui palju on aga Eestis kokku lapsi, kel on vaimse tervise probleemid, pole teada, sest statistikat selle kohta pole. Nii arvataksegi, et sarnaselt Euroopale, on probleemid neljandikul lastest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Keskuse juhataja, psühhiaater Anne Kleinberg leidis, et uurida tuleks, milliste häiretega kõige rohkem silmitsi seistakse ning milline on abi kättesaadavus.
"Aga sellega paralleelselt tuleks ühel soliidsel riigil Skandinaavia maadega sarnaselt käivitada ikkagi üks korralik longituuduuring ehk sünnikohort - emad, isad, lapsed ja nende areng, nende riskitegurid ja elukäik," selgitas ta.
Kleinbergi sõnul on Eestis palju krooniliste muredega lapsi, kes jõuavad arsti juurde hilja. Tema kinnitusel on ajastu märk, et paljud lapsed on järelevalveta ning neil on käitumishäired.
Palju on ka ärevushäiretega ning depressioonis lapsi ja noori. Põhjuseks tugev surve ja hirm ebaõnnestuda.
Keskuse kõige väiksemas, tõsise depressiooniga patsiendid on olnud vaid viie- või kuueaastased.
Haiglas on oma osakond ka sõltuvushaigetel lastel.
"Mis jätkuvalt tahaks Eestis lahendamist, on nende rehabilitatsioon pikema aja jooksul. Haiglas nad on väga väikese aja. Ja ma juhin tähelepanu, et haiglas on nad siis, kui nad tahavad ravi. Meil on lahendamata see olukord, kui nooruk ise ei adu oma ravivajadust ja tal ei ole ka vastutahtelise ravi näidustust olemas," sõnas Kleinberg.
Paljude sõltuvushaigete noorte saatus sõltub sellest, kuidas täiskasvanutel neid ravi vajaduses veenda õnnestub.
Head rehabilitatsioonivõimalused on aga sõltuvushaigetel lastel vaid Põhja-Eestis ja Tallinnas. Kleinbergi sõnul on mujal areng selles osas kas seisma jäänud või pole alanudki.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut nõustus, et teenus peab üle Eesti olema ühtlaselt kättesaadav.
"Meil on vaja siis ka neid arste ja vaimse tervise õdesid. Üks asi, mis nüüd järgmisest aastast muutub, on see, et avatavatesse tervisekeskustesse on ette nähtud ka vaimse tervise õe koht," lausus minister.
Sikkuti sõnul napib ka vene keelt rääkivaid lastepsühhiaatreid.
Toimetaja: Laur Viirand