Erik Gamzejev | President kui Ida-Virumaa eestkõneleja ({{commentsTotal}})

Presidendi Ida-Virumaal olemise üks põhiküsimus on, kuidas tal õnnestub arvukate kohtumiste käigus mõjuda veenvalt valdavalt naaberriigi infoväljas elavatele ja NATOt oma vaenlaseks pidavatele Narva volikogu saadikutele, majanduse ümberkorralduste käigus hammasrataste vahele jäänud töötutele ning noortele, kes leiavad, et neil pole Ida-Virumaal häid õppimise ega töötamise võimalusi, leiab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Ida-Virumaa pole saanud seni rõõmu tunda mõjukate eestkõnelejate rohkusest. Need poliitilised liidrid, kes on populaarsed Narvas ja Kohtla-Järvel, ei ole Eesti poliitilise eliidi ja ka laiema avalikkuse seas just erilised autoriteedid.

Vahel tekitavad nende seisukohad ja käitumine hämmingut isegi oma erakonna sees. Olgu need korruptsioonikahtlustuse saanud Narva volikogu liikmed või äsjane Eesti okupeerimise võrdlemine demokraatlike värviliste revolutsioonidega Ida-Virumaa kõige populaarsema poliitiku Yana Toomi poolt.

Sellega kaasneb paratamatult, et isegi siis kui need lokaalselt popid liidrid tulevad välja Ida-Virumaa ja selle elanike huvidest tulenevate ideedega, on neil keeruline leida toetust.

Peale Keskerakonna on ka teised erakonnad püüdnud Ida-Viru teemadega aktiivsust ilmutada, aga see kõik on toimunud seni ikkagi suuresti pigem juhuslikult ja suurema kireta. Ida-Virumaa ei ole nende põhiline võitlusväli ehk valimisringkond. Mõtlemine on selline, et pinguta või ära pinguta, nagunii riisuvad seal valimistel koore Toom, Stalnuhhin ja Korb.

Nüüd tundub, et midagi on muutumas. Narva ja Ida-Virumaa on tugevamini kui varem Eesti poliitikute, ametnike ja ka üldsuse tähelepanu all.

160 ametnikku lõpetasid hiljuti kaks nädalat Ida-Virumaal kestnud välitööd, lauldes finaaliks Narva kolledži suures auditooriumis käest kinni hoides ja õõtsudes laulu "Ei ole ükski ükski maa". 23 000 inimest käisid augustis ajaloolise Kreenholmi manufaktuuri hoonete vahel vaatamas suvelavastust "Kremli ööbikud". Suurem osa neist sai piletiraha eest lisaks etendusele pealekauba ka elu esimese Narva ohhoo-efekti − nii äge, nii põnev linn! Ida-Virmaalt pärit Postimehe ajakirjanik Heili Sibrits tituleeris selle koguni viimaste aastate suurimaks õnnestunud regionaalpoliitiliseks teoks.

Nüüd on president Kersti Kaljulaiu kord. Mida presidendi tööpaiga ajutine kolimine Kadriorust Narva kaasa toob, on praegu keeruline ennustada. Aga mitmesugused ootused on olemas. Ehk saab mõni andekas dramaturg väärt ainest, kirjutamaks järgmiseks suveks kokku tõsielu sugemetega näitemängu "Kaljulaid Narvas", mis võiks heade näitlejate ja õnnestunud korraldustöö korral samuti menukaks osutada ning Narva taas ohtralt külalisi tuua. Seegi oleks tore, aga pole vist eesmärk.

Küllap loodab keegi, et president paneb õiglase tsaari kombel paika kohalikud ülekäte läinud bojaarid. Või siis noomib neid avalikult nõnda, nagu on näiteks Venemaa või Valgevene telekanalid näidanud seda oma ministritega tegemas nende maade presidente. Kui ta seda ei tee, siis kehitatakse õlgu, et mis president see selline on.

Tegelikult saabki Kersti Kaljulaid Ida-Virumaal olemise nädalate jooksul näidata, et demokraatlikes riikides on riigipea hoopis teistsuguse stiiliga: arutlev, kaasav, selgitav, argumenteeriv. Kui tal õnnestub oma eeskujuga leida sellele stiilile palju poolehoidjaid, siis võib see luua eelduse hoiakute muutumiseks kogu piirkonnas.

Eestis ei ole presidendil täidesaatvat võimu, nagu mõnes nimetatud riigis. Tema töövahendid ei ole käsud ega riigieelarve, vaid isiklik autoriteet. Seda vahel ka piinlikele asjadele osutamisel. Meenutagem näiteks Lennart Mere omaaegset pressikonverentsi Tallinna lennujaama tualetis või Toomas Hendrik Ilvese ja tema kantselei töötajate hoogtööaktsiooni Narva bastionide nõlvadelt muru niitmisel tol suvel, kui linnavõimud ise selle korraldamisega toime ei tulnud.

Presidendi Ida-Virumaal olemise üks põhiküsimus ongi see, kuidas tal õnnestub arvukate kohtumiste käigus mõjuda veenvalt Narva volikogu saadikutele, valdavalt naaberriigi infoväljas elavatele ja NATOt oma vaenlaseks pidavatele inimestele, kellele 23. veebruar on märksa suurem pidupäev kui 24. veebruar; majanduse ümberkorralduste käigus hammasrataste vahele jäänud töötutele; neile noortele, kes leiavad, et neil pole Ida-Virumaal häid õppimise ega töötamise võimalusi, ja kavatsevad gümnaasiumi lõputunnistuse saamise järel siit jalga lasta.

Kui Kersti Kaljulaid paneb nad end uskuma, siis kasvab tema ametikoha kaudu ka usaldus Eesti riigi suhtes, mida on mõnevõrra ebamäärasema väljendiga aastaid nimetatud ka riigi kohaloleku suurendamiseks Ida-Virumaal.

Presidendil peaks jaguma ka aega innustada ja tiivustada neid Ida-Virumaa aktiivseid inimesi, kes vaatamata mitmesugustele maakonda tabanud tagasilöökidele ja vahel muserdust tekitavale statistikale pole siiski kaotanud lootus selle piirkonna paremasse tulevikku. Seejuures nad mitte ainult ei usu pimesi, vaid ka tegutsevad selle nimel üha silmapaistvamalt. Olgu need maakonna turismiklastri eestvedajad, järjekindlad ettevõtjad, vabatahtlikud päästjad, kultuuriseltside aktivistid, noorteliikumised ja paljud teised.

Kui Ida-Virumaad on kimbutanud eestkõnelejate nappus, siis nüüd võib selleks saada võimalikest parim − president ise. Kui tema mõned nädalad Ida-Virumaal loovad kaudse tausta selleks, et kõik erakonnad hakkaksid Ida-Viru teemade vastu senisest rohkem huvi tundma, et häid investeerimisvõimalusi kaaluvad ettevõtjad pööraksid pilgu Ida-Virumaa poole ja narvalased leiaksid, et Eesti on ikka väga vahva riik, kus on selline äge president, siis on maakond saanud ilmselt rohkemgi, kui ka selle ettevõtmise skeptikud oleksid oodanud. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: