Erik Gamzejev | Põlevkivist "ehitatud" Narva IT-kolledž
Suured erakonnad, kirjutage oma valimisprogrammidesse, et teete Ida-Virumaalt kogutavate keskkonnatasude eest Narva tänapäevase ülikooli, kutsub Erik Gamzejev üles Vikerraadio päevakommentaaris.
Augustis Ida-Virumaal välitöödel olnud riigiametnikud jõudsid arvukate kohtumiste ja ajurünnakute käigus arusaamiseni, et see maakond vajab arenguks riigilt senisest märksa rohkem raha. Ametnike mõttetööd hinnanud asjatundjate žürii valis kõige säravamaks ideeks kavatsuse muuta Narva noorte pealinnaks.
Need kaks asja haakuvad hästi Indrek Neivelti enam-vähem samal ajal pakutud ideega rajada Narva rahvusvaheline Paul Kerese nimeline IT-kolledž.
Kui Narva ei rajata kõrgkooli, jääks üleskutse muuta Narva noorte pealinnaks tühjaks loosungiks. Et muuta olukorda, kus noored mitte ei põgene pärast gümnaasiumi lõpetamist Narvast, vaid ihkavad hoopis sinna elama asuda nii muudest Eesti paikadest kui ka teistest riikidest, pole ülikooli rajamisest paremat lahendust.
Väga heal tasemel infotehnoloogiat ja miks mitte ka teisi sellega seotud harusid (nagu näiteks õigusteadust, logistikat, taastuvenergeetikat ja muud) õpetava ülikooliga linna ja selle lähiümbrusesse ehk kogu Ida-Virumaale tekivad suure tõenäosusega ka nende valdkondade uue põlvkonna ettevõtted. Need tõmbavad käima kogu piirkonna majanduse ja annavad tõuke ka elukeskkonna paranemiseks. Maailma ülikoolilinnade enamiku praktika kinnitab seda. See mitmekesistab seni suurtööstusekeskset kohaliku majanduse struktuuri, muudab demograafilisi protsesse ja annab piirkonna arengule uut laadi tõuke. Ehk teeb seda, mida Eesti riik on Ida-Virumaal üritanud märkimisväärse eduta saavutada juba veerand sajandit.
Aga ülikooli rajamine ja selle hilisem ülalpidamine on ju väga kallis. Idee kriitikud küsivad, kust tuleb selleks raha. Eesti juhtivate poliitikute enamik on palju aastaid tunnistanud sama tõsiasja, milleni jõudsid ka ametnikud välitöödel: et Ida-Virumaale jõuab tagasi märksa vähem raha kui siinsed põlevkiviettevõtted riigikassasse erinevate maksudena toovad.
Sedasama tõdes hiljuti näiteks Auvere elektrijaama avamisel ka peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Sama meelt on sotside esimees Jevgeni Ossinovski. Isamaa üks juhtfiguure, praeguse valitsuse justiitsminister Urmas Reinsalu ütles eelmisel nädalal Põhjarannikule antud intervjuus, et sõnu on Ida-Virumaa suhtes olnud palju ning nüüd on aeg teha suuri ja murrangulisi tegusid. Ei ole kuulda olnud, et neile vaidleksid kirglikult vastu ka Reformierakonna liidrid.
Seni on põlevkivitööstuse saastemaksude suunamist Ida-Virumaa arengusse kammitsenud ilmselt ka hea plaani puudumine − ehk küsimus, mida mõistlikku selle rahaga siis tegelikult peale hakatakse. Mõte jagada see raha laiali omavalitsustele ei tundu mõistlik. Kahe endise Kohtla-Järve linnapea ja Narva endise volikogu esimehe kriminaalkorras süüdimõistmine on paraku muutnud pulbriks nende linnade juhtimise usaldusväärsuse ja seda tagasi võita on vaevarikas. Kusagil pesitseb ehk ka alateadlik kartus, et piirkonna arendamiseks mõeldud rahaga sünnivad küsitava väärtusega objektide näol kohalike valitsejate monumendid. Need võivad küll põlistada nende populaarsust, ent ei lahenda kuigivõrd kohalikke probleeme.
Riigi rajatava ülikooli puhul ei tohiks selliseid hirme olla. Põhiline küsimus saab olla vaid selles, kuidas teha seda niivõrd targalt, et see tooks oodatud tulemused ega jääks järjekordseks poolikuks katsetuseks. Asi tuleb ette võtta suurelt.
Põlevkivirahaga ülikooli "ehitamine" oleks ühtlasi loomulikul teel kulgeva vastutustundliku Põxiti ehk põlevkivienergeetikast väljumise loogiline ja õiglane samm. Põlevkivist elektri tegemine on aastakümnete jooksul toonud riigile jõukust ja toob ilmselt mõnda aega veel. Nüüd on viimane aeg panna selle käigus kõige enam kannatada saanud piirkonnas idanema arenguhüpet esilekutsuvad suured algatused, mis hoiavad ära selle kandi hääbumise ja uute probleemide kuhjumise.
Suured erakonnad, kirjutage oma valimisprogrammidesse, et teete Ida-Virumaalt kogutavate keskkonnatasude eest Narva tänapäevase ülikooli. Tehke seda kõik koos kindlas, mitte kõhklevas või kaaluvas kõneviisis. Siis ei pane seda lubadust murdma ka ükski koalitsiooniläbirääkimiste kompromissitont. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli