Jõelähtme pelgab kaevandusfirmade suurt huvi valla paekivi vastu ({{commentsTotal}})

Lubjakivi.
Lubjakivi. Autor/allikas: ERR

Huvi Jõelähtme vallas paekivi kaevandada on nii suur, et kui kõik uuringuloataotlused kaevanduslubadeni jõuaks, kasvaks valla karjääride pindala ligi seitse korda. Vald on uuringute vastu ning usub, et riik seisab ettevõtete poolel.

Läinud aastal anti Eestis välja 65 maavarade geoloogilise uuringu luba, mida on ligi kaks korda enam kui varasematel aastatel. Uusi uuringuloa taotlusi üha lisandub. Kokku ootab otsust 89 taotlust, neist 20 Pärnumaal ja 30 Harjumaal, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eriti aktiivsed on kaevandusettevõtted Jõelähtme vallas, kus alates läinud aasta suvest on tehtud 12 uuringuloa taotlust.

Praegu on Jõelähtmel kaevanduslubadega kaetud 80 hektarit. Uusi uuringuloataotlusi on aga koguni 550 hektari peale.

Maavarade OÜ juhatuse liige Jan Johanson selgitas, et erinevalt paljudest Eestis tehtud taotlustest, pole siin kaevandajate suurel huvil otsest seost riiklike ehitusplaanidega, vaid piirkonna senised lubjakivimaardlad hakkavad lihtsalt tühjaks saama.

"Tuleb leida uusi alternatiive, et ehituslubjakiviga oleks võimalik ka tulevikus majandustegevust varustada. See on tekitanud surve Jõelähtmele, mis on Tallinnast ida poole kõige lähem omavalitsusüksus," rääkis ta.

Maavarade OÜ on ka mitme Jõelähtme vallas tehtud uuringuloataotluse taga ning Jan Johanson tõdeb, et kui taotlus tehakse, siis ikka lootusega ükskord kaevandama hakata.

"Kui me võtame sellisel 30-hektarilisel uuringualal lubjakivi uuringu, siis maksab see suurusjärgus 50 000 kuni 100 000 eurot. See on väga suur investeering ja ettevõte võtab ikkagi suure riski, teades, et uurimine ei tähenda automaatselt kaevandamist," ütles Johanson.

Jõelähtme vald aga seisab uuringutele vastu. Nimelt usub vallavanem Andrus Umboja, et kui uuringuluba juba antakse, siis pole ka kaevandamisluba kaugel. Ja uusi lubjakivimaardlaid vald pelgab.

"Jõelähtme valla elanikud on nende kaevandustega elanud siin juba pea poolsada aastat. Häda on selles, et kaevanduslubasid väljastatakse 30 aastaks ja siis neid jälle pikendatakse. Sisuliselt see tähendab elada permanentselt kaevanduskeskkonnas, kus on müra ja tolm. Inimesed ei jaksa enam sellises olustikus elada. Ja kui sul hakkab karjäär justkui ammenduma, siis tuleb välja, et sinna kõrvale on esitatud uus taotlus, millega taotletakse jälle 30 aastaks kaevandamise luba," selgitas Umboja.

Vallavanemal pole usaldust ka riigi vastu. Nimelt seisab riik tema hinnangul pigem kaevandajate poolel ning valla arvamust uuringu- ja kaevanduslubade andmisel arvesse ei võeta.

Pahameel on kerkinud eriti Ruu küla ümber, kus nii vald kui ka kohalikud aktivistid tõrjuvad juba enam kui kümme aastat kaevandusettevõtet Väo Paas. Läinud aastal kehtestas vald Ruu küla ümbruses koguni looduskaitseala.

"Võtsime selle kaitse alla, aga käime praegu kohut ja kaevandusettevõte riigi toetusel ei pea õigeks seda looduse kaitsmist kohaliku omavalitsuse poolt," ütles Umboja.

Nii uuringu- kui kaevanduslube väljastab Eestis keskkonnaamet. Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme ütleb, et kui kohalik omavalitsus seisab loa andmise vastu, siis võibki loa andmata jätta.

"Muidugi siin tekib see olukord, et kui riigi huvi ületab kohaliku omavalitsuse huvi, siis me võime minna sellest nii-öelda mööda. Ja praktikas näeb see välja selline, et pöördume majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, et nad annaks teada, kas on lähematel aastatel tulemas mõnda suurt taristuobjekti, mille raames on kvaliteetset ehituskivi vaja ja kas selle karjääri avamine või mitteavamine on riigi jaoks tähtis või mitte," rääkis Nurme.

Ja kui ministeeriumite hinnangul on ülekaalukas riigi huvi olemas, pakutakse kaevandajale võimalust anda otsustamine keskkonnaametilt valitsuse kätte. Seni on valitsus pidanud tegema alla kümne niisuguse otsuse aastas. Kuid seoses omavalitsuste vastuseisu ja üha suurema kaevandajate poolse huviga võib valitsuse otsust nõudvaid konflikte kõvasti juurde tulla, tõdeb Nurme.

"Me oleme ka keskkonnaministeeriumiga rääkinud, et kuidas me lahendame olukorra. Praegusel hetkel on need numbrid, mis me oleme saatnud või saatmas, tavapärased. Aga kui need muutuvad, siis me peame omavahel läbi arutama, et mis, kas ja kuidas me edasi läheme."

Martin Nurme peab tõenäoliseks, et valitsuse kätte jõuavad ka mitmed Jõelähtme vallas tehtud uuringuloa taotlused.

"Uuringud ei ole üldjuhul vastuolus riigi huviga, sest riik tahaks teada, kus mis maavara asub," märkis Nurme.

Küll aga rõhutab ta, et isegi, kui kaevandusettevõtted saavad Jõelähtmes uuringuload, siis kaevanduslubadeni on sealt veel pikk maa. Ning siin tuleb mängu varustamiskindluse mõiste, mis ühelt poolt määrab riigi huvi kaevanduste vastu, kuid teisalt seab sellele ka piirid.

"Kui meile tuleb hästi palju taotlusi, aga varustuskindlus, see tähendab, et kümne aasta varu on antud piirkonnas tagatud, siis ta on üldjuhul vastuolus riigi huviga. Kui ta on vähem kui kümme aastat 50 kilomeetri raadiuses, siis on olukord, kus me võime mõelda, kas me saame sinna loa anda või mitte. Aga kui tulebki hästi palju taotlusi ja varustuskindlus on tagatud, siis see on keeldumise aluseks," selgitas Nurme.

Kokkuvõttes tähendab see, et kardetud 550 hektaril Jõelähtmel tõenäoliselt kaevandama ei hakata ning seda ka juhul, kui omavalitsus kaevandamise poolt oleks. Lisaks tõdeb Maavarade OÜ juhatuse liige Jan Johanson, et kui omavalitsus väga tõsiselt vastu seisab, siis ei kipu ka ettevõtted valitsuse otsust ootama ning pigem otsivad uue koha.

"See ongi selline pigem välistatud meetod. Tihtipeale, kui asjad juba nii kaugele lähevad, siis sellega kaasnevad tegelikult ka erinevad muud kohtuvaidlused. Kui sa tahad kuskil tegutsema hakata, siis on ka väga oluline, et sa kohaliku kogukonnaga hästi läbi saad," ütles Johanson.

Seda, kui suur osa Jõelähtme vallast lubjakivimaardlaks tehakse, näitavad lähiaastad. Mis aga puudutab paremat kohta, siis vallavanem Andrus Umbojal on mõte olemas - nimelt jäetakse tema hinnangul arutult palju lubjakivi ehitiste ja teede alla.

"Minu meelest on siin üks väga drastiline näide Tallinna linna territooriumil, kus Väo kaevanduses riik kergekäeliselt on lubanud ehitada aktiivse maavaravaru peale kaubanduskeskuse. See on põhimõtteliselt täiesti väär käsitlus. Oleks võinud sealt alt võtta kõigepealt välja paekivi, selle maavara Eesti riigi hüvanguks ära kasutada ja siis ehitada kaubanduskeskuse sinna augu põhja," arvas Umboja.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: