Fosforiidiuuringud lõppesid otsusega, et Toolse maardlast pole mõtet tänapäeval fosforiiti kaevandada. See andis maardlaga seotud Rakvere vallale lootust, et nad saavad kehtestada pikalt toppama jäänud üldplaneeringu. Selgus, et maapõueseadus seda ikkagi ei luba.

Rakvere vald ja geoloogiateenistus otsisid teisipäevasel kohtumisel lahendust tülis, mis käib valla üldplaneeringu pärast. Geoloogiateenistus leiab, et potentsiaalsete maardlate aladele, kus leidub näiteks lubjakivi, turvast ja fosforiiti, ei tohi kavandada püsiva iseloomuga ehitiste rajamise võimalust. Vald peab põhjendamatuks aga olukorda, kus neil aladel ei tohi justkui midagi teha.

"Kuna seaduses on väga täpselt öeldud lihtsalt maardla, siis ei ole tähtsust, et kas tegu on fosforiidiga või liivaga. Ei ole tähtsust, kas riigil või kaevandajal on kavas kaevandada seda praegu, kümne aasta pärast, 100 aasta pärast või üldse mitte. Kui on maardla, siis me peame selle säilitama, sest kunagi ju ei tea, mis tuuled võivad puhuda," ütles linna geoloogiateenistuse osakonnajuhataja Martin Nurme.

Nõlvaku sõnul moodustavad maardlatega kaetud alad, mis on riigi poolt arvele võetud, umbes 70 protsenti valla territooriumist.

"Maapõueseadus sätestab, et kõikidele nendele aladele, mis on maavarade või maardlatega kaetud, tuleb tagada juurdepääs ja seda juurdepääsu ei tohi halvendada mitte mingil moel. Ehk sinna ei ole võimalik kavandada ühtegi ehitist ega rajatist, mis võiks takistada maavaradele juurdepääsu," lausus Nõlvak.

Vallavanem märkis, et kui uuringud näitavad, et praegu ega lähikümnenditel pole majanduslikult mõttekas hakata näiteks fosforiiti kaevandama, siis peaks ka riik tegema kompromisse, et ametnikud ei peaks lähtuma jäigalt seadusest, vaid neil võiks olla ka juhtumipõhine kaalutlusõigus.

"Teisest küljest – kui me lähtume näiteks põhiseadusest, mis ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalik omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt, siis tuleb välja, et meil ei ole võimalik üldse oma arengut suunata. Kui pannaksegi meile seadusega kohustusi, siis tuleb see põhiseaduse järgi riigieelarvest kuludega katta. Kui meile piiranguid määratakse ja me oma arengut suunata ei saa ja midagi teha ei saa, järelikult see tuleks põhiseadusest tulenevalt ka riigil hüvitada," lausus Nõlvak.

Nõlvaku sõnul piirdub valla huvi elamute ja ettevõtluse arendamisel võrdlemisi väikeste aladega, mis asuvad juba praegu väljakujunenud asustuse juures ning vald pole sellele vastu, kui tühjalt seisvatele aladele tulevikus kaevandused rajatakse. Nende väikeste alade üle praegu riigiga vaieldaksegi.

"Tegelikult räägime väga väikestest aladest, mis puudutavad tiheasustusalade piirkonda ja räägime seal võib-olla ühest hektarist maapinnast ainult. Ja mis meil on ka ära keelatud, et kuskile külas juba olemasolevate majade juurde ehitada neli maja juurde. Siis põhjendatakse seda sellega, et see majakene, mis nüüd sinna külale juurde tuleb, et see halvendab saja meetri piiranguvööndit, et kui tulevikus tahetakse sinna saja meetri kaugusele elamust kaevandusalad luua, siis peab elanikelt luba küsima," rääkis Nõlvak.

"Me oleme sellele vastu, et meil ei lasta ehitada ka tiheasustussala juurde või olemasoleva küla juurde nelja-viite maja juurde," märkis ta.

Kohtumisel geoloogiateenistusega käis läbi põhimõte, et igat maja või igat kolme maja, mis soovitakse ehitada, hakatakse vaatama eraldi ehk juhtumipõhiselt.

"Siis võib-olla selle erandi teevad, et juba olemasolevate majade ridade vahele on üks maja võimalik ehitada. Detailidega me peaksime need läbi käima ja siis on võib-olla võimalik kompromiss saavutada ühe, kahe, kolme maja osas," lausus Nõlvak.

Vallavanema sõnul on vallal plaan pöörduda kliimaministeeriumi poole ettepanekuga maapõueseadus lauale võtta ning arutada sealsed põhimõtted läbi ning teha mõningaid leevendusi või anda juhtumipõhine kaalutlusõigus.

"Tuleks kompromissid leida, et mõlema osapoole huvid oleks kaitstud, nii omavalitsuse huvid kui ka riiklikud huvid. Nii tuleks ka seaduse sõnastust selles osas muuta, et ei oleks nii jäigalt (paigas) see arvamus, et siin on maardla piir ja ongi kõik, olgu see piir kas või läbi küla minemas," ütles Nõlvak.

Nõlvaku sõnul on vallas tulnud ette olukord, kus riigi poolt ei lubatud planeerida isegi asfalteeritud parkimisplatsi autodele, sest see asus maardla alal. "Nüüd enam nii hullu värki ei ole, et isegi parklat ei lubata ehitada, aga sama asi käib praegu ühe elumaja ehituse juures," nentis ta.

Keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt aga ütles, et tegelikult võiks Rakvere vald ka praeguse seaduse piires geoloogiateenistusega kompromissile jõuda, meenutas Nõlvak mõne nädala tagust jutuajamist ministriga.

"Aga samas jällegi, kui ametnikud tõlgendavad seadust väga kitsalt ja bürokraatlikult, et nii on ja kogu lugu /.../ Kui oleks seaduses otseselt need kriteeriumid sisse toodud, kus kaalutlusotsuseid võib teha, siis on ametnikul ka kergem seda teha. Muidu on nii, et siis tal (ametnikul – toim.) ka ju põlv väriseb, et kas ta võib seda kaalutluse teha või mitte. Igal juhul on lahendus ikkagi see, et seaduse piire muudetakse veidi selles suunas, et antakse ka mingid kriteeriumid ette, mille järgi ametnikud võivad kaalutlusi teha," lausus Nõlvak.