Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb ({{commentsTotal}})

Eakad inimesed
Eakad inimesed Autor/allikas: AFP/Scanpix

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, viimase 10 aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud kuus aastat ja naistel 3,5 aastat ning selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1990ndate alguses, kui 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga 60,2 aastat ja naistel 72,8. Pärast seda on rahva tervis paranenud, noorte suremus õnnetusjuhtumite tõttu vähenenud ja oodatav eluiga pikenenud, teatas statistikaamet.

Meeste ja naiste oodatava eluea vahe väheneb: 1994. aastal oli see 12 aastat, 10 aastat tagasi üle 10 aasta, 2017. aastaks on vahe 8,6 aastat.

Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt kolm aastat vähem, kuid see vahe on aastatega vähenenud.

Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste oodatav eluiga 1,4 aastat lühem, meestel ligi viis aastat lühem.

2016. aasta andmetel oli Euroopa Liidus meeste oodatav eluiga kõrgeim Itaalias (81,0 eluaastat) ja naistel Hispaanias (86,3 eluaastat).

Meeste oodatava eluea poolest on Eesti Euroopa Liidus 23. kohal, madalaim on see Leedus ja Lätis. Naiste osas on Eesti positsioon parem – oleme 19. kohal ning edestame kõiki endiseid idabloki riike. Madalaimad naiste oodatava eluea näitajad on Bulgaarias ja Rumeenias.

Euroopa Liidus keskmiselt on meeste ja naiste oodatava eluea vahe 5,4 aastat, kõige väiksem on see Hollandis (3,2) ning kõige suurem Leedus (10,6), Lätis (9,8) ja Eestis (8,6). Sellist erinevust võib Euroopas leida veel endise Nõukogude Liidu teiste liikmesriikide puhul.

Oodatav eluiga sõltub paljudest mõjutajatest, olulisemad on keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus.

Meeste mõnevõrra lühem oodatav eluiga on ootuspärane, sest nad on riskialtimad. Ilmselt mõjutab seda ka füüsiliselt raskete või tervisele ohtlikumate töökohtade suurem osatähtsus meestel.

Eestis töötavad inimesed Euroopa Liidu keskmisest mõnevõrra enam sinikraede ametikohtadel ja meeste hulgas on neid rohkem. See võib olla üks selgitus meeste ja naiste oodatava eluea suurele erinevusele.

Oodatavat eluiga arvutab Statistikaamet eraldi linna- ja maarahvastikule, maakondade rahvastikule, rahvuse järgi ja 2017. aastast uue näitajana ka hariduse järgi.

Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Ka väheneb meeste ja naiste oodatava eluea vahe nendes rühmades.

Kõrgharidusega meeste ja naiste oodatav eluiga erineb 7,7 aastat, põhiharidusega meeste ja naiste puhul 10,1 aastat. Kõrgharidusega naiste ja põhiharidusega meeste oodatav eluiga erineb 17 aastat.

Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: