Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõu kasutamine on aastaga kasvanud 60 protsenti ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Töökäte puudus Eestis on tinginud selle, et kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõu kasutamine on võrreldes eelmise aastaga tõusnud üle 60 protsendi. Suur osa tulijatest on pärit Ukrainast ning töötavad hooajatöölistena, kelle puhul ei kehti nõue maksta vastava majandusala keskmist palka.

Kõrvitsate koristamine põllu pealt on suuresti käsitöö, sest iga neist tuleb eraldi noaga maha lõigata ja kärru visata. Makstakse selle töö eest aga kolm eurot tunnis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui paljud eestlased pole nõus selle raha eest kodustki välja tulema, siis ukrainlased on väga rahul ja teevad meelsasti töö ära. Teiste hulgas näiteks 27-aastane Eduard Kolivoško. Mehe sõnul teenib ta siin viie päevaga sama palga, mille ühe kuuga Ukrainas.

"Raha on võimalik ka Ukrainas teenida, aga praegu on selline aeg, et mul on siin mugavam. Raha on ikka kõigil vaja. Ma tahan endale Ukrainas korteri osta, et siis seal elada ja töötada," rääkis Kolivoško.

Et Kolivoško on hooajatööline, ei laiene talle seadustest tulenev nõue maksta võõrtööjõule sektori keskmist palka. Küll on talle tagatud tööandja poolt eluase ning toit.

Kokku on Võrumaa ühe suurema aedviljakasvataja põldudel töötamas 20 ukrainlast.

"See on meile nagu päästerõngas, et me saame neid asju teha ja toota, mida me siin teeme," rääkis Jaagumäe OÜ juhatuse liige Tarmo Timmi. Eesti tööjõuga seoses on tema sõnul põhimure see, et elanikkond on vananemas, maapiirkonnad inimestest tühjenenud ja noori vähe.

Eriti keerulises olukorras on aga töötlev tööstus ning ehitussektor, kes vajavad töölisi aasta läbi. Nii on näiteks Võrus tegutsev ehitusettevõtja sisuliselt loobunud Eesti tööturult tööjõu otsimisest.

"Ma ei räägigi sellest, et leida ehitussektorisse ehitusharidusega töölist, sellest ma üldse ei räägi. Meil on vaja leida lihtsalt inimest, kes suudab loogiliselt mõelda ja neid inimesi, kes on suuteliselt loogiliselt mõtlema, distsiplineerima ennast ja iga päev tööle tulema, julgen väita, ikkagi ei ole palju," selgitas Lompka SK juhatuse esimees Toomas Meldre.

Nii on täna pooled Lompka SK töölised Ukrainast ja Valgevenest, kellele ettevõtja maksab sektori keskmist palka ning katab osaliselt nende eluasemekulud.

30-aastane Oleksander Pinchuk on selle kõigega väga rahul ning loodab Eestis teenitud palgaga kodumaal auto osta.

"Praegu on Ukrainas olukord selline, et rahalises mõttes ei ole väga head ajad. Mulle siin meeldib ja sissetulek on piisav," ütles ta.

Lõuna-Eestis töötab vaid viiendik Eestis registreeritud võõrtööjõust, 67 protsenti neist on hõivatud Põhja-Eestis.

See, kui palju töötab Eestis aga Euroopa Liidust pärit kodanikke, ei olegi teada, ent on teada, et ettevõtted kasutavad üha enam Läti renditööjõudu.

Kui elamisloaga töötajaid ei saa Eestisse tuua, siis võetakse tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul abiks lühiajalised või hooajatöötajad.

Tamsar ütles, et tööjõupuudus hõlmab ka näiteks sotsiaalhoolekannet, mis tähendab, et peagi ei suudeta enam eakate ja erivajadustega inimeste eest inimväärset hoolt kanda.

Võõrtööliste täpset arvu ei tea keegi.

"Tõenäoliselt tuleb hooajatöölisi sel aastal kaks korda rohkem kui eelmisel aastal, aga see on jäämäe veepealne osa, sest tegelikult on väga palju ka renditööjõudu. Täpselt ei tea seda keegi. Me arvame, et võib-olla on neid 10 000, kes on ka pärit kolmandatest riikidest, kelle maksusid ei maksta Eestis, vaid kui üldse makstakse, siis Poolas, Leedus, ja kelle kohta me ei tea mitte midagi. See ei ole võib-olla mõistlik viis," arutles Tamsar.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: