Baltika juht Meelis Milder ütles, et Baltika üritas kuni viimase hetkeni hoida elus tootmiskogemust, mida ettevõte on 60 aastaga omandanud. Kuid eelmise aasta teise poole suur müügilangus moetööstuses tervikuna ja ka Baltikas kainestas. See sundiski langetama ostuse, et edaspidi tegutsetakse Balti riikides ja tootmine Eestis lõpetatakse.

"Samas me teame juba 10 aastat, et tegelikult kõikidest riikidest, kus saavutatakse teatav keskmine palgatase, taolised tööstusharud kas hääbuvad või spetsialiseeruvad. See on juhtunud Soomes, see on juhtunud Rootsis, see on juhtunud Kesk-Euroopas, aeg jõudis ka Eestisse. Nii et, noh, selles mõttes võib öelda, et tore, et meil on nii kõrged palgad, lihtsalt meie tööstusele see enam ei olnud jõukohane," rääkis Milder.

Eesti rõivatööstuses moodustavad toote omahinnast kaks kolmandikku tööjõukulud. Keskmine palk on Eestis üle 1300 euro, õmblejatele makstakse 800 eurot. Kuid maailmas on väga palju riike, kus sama kvaliteediga õmblustöö tehakse ära kuni kolm korda väiksema palga eest, ütles Milder.

Ettevõtte eesmärk on kasumit teenida ja Baltika puhul praegu ka ellu jääda, kuid ettevõte on olnud ka rõivatöötuse vedur Eestis.

"Eestis tehtud rõivamoodi või rõivast, rõivabrändi, tooteid, taolist kogemust tarbijale, kohalikule tarbijale, tegelikult lähiriikides, praktiliselt ei pakuta. Et me mingil määral oleme suutnud siiamaani olla sellised erandlikud. Teistpidi Baltika on siiamaani olnud väga suureks praktikabaasiks väga paljudele meie tööstusega seotud erialadele ja ka inimestele. Rääkimata sellest, et me oleme suurim moedisainerite tööandja läbi oma ajaloo olnud," lisas Milder.

Eesti keskmine palk on võrreldes 2011. aastaga kasvanud 58 protsenti. Eesti SKT elaniku kohta on jõudnud 79 protsendile Euroopa Liidu keskmisest. Kolm aastat kestnud jõuline majanduskasv tähendab, et ehitussektor töötab Eestis võimekuse piiril.

"See palgasurve on väga tõsine ja see on mõjutanud väga tugevalt ehituse hinda. Täna on ikkagi olukord, kus peame projekte ikkagi ootele panema, sest ehitushind on nii palju tõusnud just täna palgasurevele, et müügihinnad ei jõua järgi sellele," kommenteeris Hausers Ehituse juhatuse liige Tomy Saaron.

Eestis oli mullu lühiajalisi võõrtöötajad kolm korda rohkem kui 2017. aastal. Eelmisel aastal registreeritud 22 000 lühiajalisest töötajast enamus oli hõivatud ehituses ning tööstuses.

"Kindlasti on neid (võõrtööjõudu - Toim.) selle pärast väga vaja, et meil omal enam ei ole piisavalt täna siin tööjõudu, kes oleks valmis meie ehitusmahtusid ära tegema, mis meil täna on. Et olgem ausad, meil on ikkagi väga palju ehitusobjekte töös korraga ja keegi peab selle töö ära tegema ja selles mõttes on nad ikkagi, kes siin läbi käinud on, on väga tublid töömehed. Ega nad siia keegi jäänud ei ole," selgitas Hausers Ehituse juhatuse liige Saaron.

Kusjuures kõige lihtsama töö tegijad on pärit Eestist ja palkagi saavad välismaised ja kodumaised ehitajad ühepalju, lisas Saaron.

Nii nagu ehituses nii on ka rasketööstuse põhiprobleem see, et oskustöölisi pole Eestis lihtsalt leida.

Balti laevaremonditehas tegutseb kuues riigis, täna on ettevõttel suurim tehas juba Leedus, sellele järgnevad ettevõtted Eestis. BLRT-s täheldati tööjõuprobleeme juba 10 aasta eest.

"Mis veel mõned aastad tagasi aitas natuke kaasa, oli sisemigratsioon, et sealt Ida-Virumaalt või Lõuna-Eesti poolelt. Tänaseks see on ammendunud. Isegi raske on ette kujutada, kui ei oleks üldse võimalik võõrtöölisi kasutada," nentis BLRT Grupi juhatuse liige Algerd Andruškevitšus.

Kontsernis töötab üle 4000 inimese. Eesti ettevõttes on 260 võõrtöölist, kes on enamasti Ukrainast tulnud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid.

"Me loodame ja usume, et tööjõukvootide temaatika jõuab ikkagi lõpuks nagu otsustajate lauale, meie poliitikute lauale. Ja kui seda ei tehta, siis millised stsenaariumid meid võivad oodata, eks ole. Punkt üks on kindlasti see, et investeeringute vähenemine, mis tähendab, et me ei arene. Mis võib isegi kaasa tuua sinnamaale, et tuleb isegi mingisuguseid tootmisi Eestis kinni panna ja viia nad kuskile mujale," lausus Andruškevitšus.

Tulevikus jäävad ellu ettevõtted, kes suudavad efektiivsemalt toota. Tööjõupuudus aga ainult süveneb.

"Järgmise kümne aasta jooksul jääb tööealisi inimesi umbes 30 000 inimese võrra vähemaks, see on nii palju, kui elab elanikke Viljandis ja Kuressaares kokku. Kõigest kümne aasta jooksul. See tähendab seda, et arvatavasti ettevõtete jaoks motivatsioon palgata inimesi ka väljastpoolt Eestit suureneb," lausus Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai.

Eesti jääb edaspidigi võõrtööjõule atraktiivseks, sest suudame ju maksta rohkem palka paljudest Ida-Euroopa riikidest. Tavalisele palgatöötajale tähendab see seda, et kõige madalamalt tasustatud ametid ja nõrgad ettevõtted kaovad.

"Majandusarengu seisukohast tuleb seda vaadata küll positiivselt, selle pärast, et pidev nõrgemate ettevõtete turult väljumine ja tugevamate ellujäämine on osa sellest protsessist, et me liiguksime nutika, innovaatilisema majanduse poole ja kõrgema sissetulekutaseme poole," selgitas Kattai.

Lääne-Euroopas on traditsiooniline töötlev tööstus vähenenud minimaalseks, sest inimesi asendavad robotid või on tootmine viidud odavamatesse piirkondadesse. Majandus on muutunud teenustepõhiseks, sest teenuseid on alati võimalik pakkuda rohkem kui tööstustooteid, tõdes Kattai.