Eesti majandus kasvab mühinal ja näiteks jaemüüjad katsuvad kasvavat tööjõunõudlust rahuldada välisriikidest pärit renditöötajate kasutamisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi ettevõtjatel lasub kohustus tagada eestikeelne teenindamine ja tagada oma töötajate keeleoskus, siis renditöötajate tööandja on rendifirma. Kui see rendifirma on väljaspool Eestit, siis keeleinspektsiooni võimalused tööandjat survestada on praegu piiratud.

"See ei ole väga suur probleem, aga on näha, et see tasapisi kasvab sellepärast, et majanduskasvu tingimustes kaupluseketid laienevad ja neil on endal tööjõust puudus nii, et renditöötajaid ikka tuleb erinevatest riikidest," rääkis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

"Seetõttu ongi keeleinspektsioon pöördunud haridusministeeriumi poole, et natukene täiustada kehtivat keelenõuete määrust ja ka kasutaja ettevõtte mõiste sisse panna, et tööandja või siis kasutaja ettevõtja tagavad keeleoskuse," lisas ta.

Keeleinspektsiooni andmetel kasutab Eestis enim renditöötajaid Maxima jaemüügikett. Ettevõtte sõnul on renditööjõud kallis, kuid vajalik. Peamiselt kasutab ettevõte Lätist, Leedust või Ukrainast pärit renditöötajaid töödel, mis klientidega otseses kokkupuutes ei ole.

"Kui oleks kohalik inimene, siis me pigem eelistaks kohalikku tööjõudu, aga, jah, paraku me oleme olude sunnil ilmselt sunnitud suurendama ka renditööjõu kasutamist," ütles Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber.

Samas, Maxima ei näe, et renditööjõu keeleoskuse nõuete muutmine midagi ettevõtte jaoks väga muudaks, kuivõrd koostöö keelinspektsiooniga on pidev.

"Me oleme pidevalt keeleinspektsiooni tähelepanu all. Keeleinspektsioon on meie sage koostööpartner, võiks öelda. Juhib tähelepanu nendele kauplustele ja nendele teenindajatele, kelle keeleoskus võiks olla parem. Ja nende soovitusi me kindlasti arvesse võtame," kinnitas Kimber.

Keeleinspektsiooni hinnangul on pigem oodata renditööjõu kasutamise kasvu jaemüügisektoris. Just selle tõttu tuleks võrdsustada töötajate ja renditööjõu keelenõuded.

"Selge on see, et töötajaid on vähe. Sellest räägivad väga paljud ettevõtted, et millegi pärast eestlased ei taha teenindajana töötada. Miks see nii on, seda peab jällegi küsima nende käest," rääkis Tomusk.

Haridusministeerium ütles oma kirjalikus kommentaaris, et on keeleinspektsiooni ettepaneku kätte saanud ja järgmise sammuna analüüsib neid. Seejärel konsulteerib teiste ministeeriumide ja tööandjate esindajatega. Kui leiab kinnitust, et määrus on ebapiisav, algatab ministeerium selle muudatuse.