"Maailm puhtaks!" – ERR vahendas talguemotsioone kogu maailmast ({{commentsTotal}})

{{1536996900000 | amCalendar}}
Kristo Elias.
Kristo Elias. Autor/allikas: Jan Vutt/ERR

Miljonid inimesed 150 riigist haarasid laupäeval prügikotid, et teha ühe päevaga prügist puhtamaks terve maailm, Uus-Meremaalt Hawaiini. ETV tegi terve päeva jooksul otselülitusi, kus tõi vaatajateni talguemotsioonid ja -tervitused kogu maailmast.

Suurt maailmakoristust ehk seniolematut kodanikualgatust juhitakse Eestist. ERR toob terve päeva kestvas programmis talguemotsioone kogu maailmast. Võtame spetsialistidega prügiteema pulkadeks lahti ja piilume ka aktsiooni peastaabi telgitagustesse igal täistunnil. Saatepäeva juht on Kristo Elias.

Kell 10 näitasime lülitust Uus-Meremaalt. Maailmakoristuspäeva juht Eva Truuverk rääkis, et aktsioon on alles ühe suure asja algus.

Kell 11 tegi saade lülituse Malaisiasse, näitas aktsiooni Indoneesias ja Hiinas. Stuudios rääkis Mihkel Kangur Tallinna ülikooli ökoloogia vanemteadur. Kanguri sõnul prügiprobleemi suurus hoomamatu.

"Maailma ookeani liigub 8-12 miljonit tonni plastprügi aastas. See on probleemi jäämäepealne tipp. Sellest, mida plast tähendab ökosüsteemis, hakatakse alles nüüd aru saama," rääkis ta. Vaata lähemalt videost.

Kell 12 tegi saade taas lülituse Uus-Meremaale, samuti USA-sse.

Kell 13 tutvustati koristamisaktsiooni Venemaal, Kambodžas, Taiwanis ja Jaapanis.

Kell 14 vahendati talgumuljeid Nepalist, Arubalt ja Austraaliast.

Kell 15 saatsid oma videotervitused maailmakoristajad Nepaalist, Itaaliast, Kamerunist, Nigeeriast, Taist, Malaisiast, Singapurist ja Kambodžast.

Kell 16 rääkis Kristo Elias maailmakoristuse võrgustiku juhi Heidi Solbaga sellest, kuidas 150 riiki on saanud ühel nõul korraga kokku tulla ja koristama hakata.

"Eks see töö on kestnud päris mitu aastat, see ei tule päeva pealt ja korraga. Algus on alati raske. Tuleb otsima hakata ja inimesed kas siis soovitavad või teavad kedagi, misjärel tuleb uuesti pöörduda, rääkida, näidata, inspireerida, motiveerida," märkis Solba.

Solba ütles, et valitsuse poole nad ei pöördugi, vaid otsivad pigem inimesi, kes paistavad kuidagi ühiskonnas silma, keda on soovitatud või kes on erinevate liikumiste juhid. "Olemegi pöördunud erinevate liikumiste juhtide poole riikides, kus on erinevate liikumiste juhid kokku toodud – nagu Venemaal, USA-s, Indias. Suuremad riigid, kus juba olemasolevad organisatsioonid teevad omavahel koostööd keskkonna nimel ja eest."

Peale selle vahendati maailmakoristusi Süüriast, Mauritiuselt, Nigeeriast, Taanist ja Saksamaalt.

Kell 17 olid suur osa 150 riigist koristamise lõpetanud. Maailmakoristuspäeva otsestuudio vahendas emotsioone Portugalist, Saksamaalt, Šveitsist ja Suurbritanniast.

Kristo Elias tõi stuudios eraldi välja 2 miljonilise rahvaarvuga Sloveenia, kes kaasas 2010. aastal koristusaktsioonile ligi 14 protsenti oma riigi elanikkonnast. Suure tõenäosusega jääb maailmakoristuspäev Sloveenia jaoks viimaseks koristusaktsiooniks, sest riik on võtnud suuna jäätmevabaduse saavutamise poole. 2014. aasta teatas Sloveenia pealinna Ljubljana valitsus, et on võtnud omale eesmärgi saada Euroopa esimeseks jäätmevabaks pealinnaks.

Peale selle vahendati videomuljeid koristusest ka Guineast, Türgist, Ghanast ja Singapurist.

Kui terve päeva on Maailmakoristuspäeva otsestuudio vahendanud talguid üle maailma, siis ei ole ära unustatud ka eestlasi, kes selle aktsiooni üldse ellu kutsusid. Kell 18 käis otsestuudios maailmakoristuspäeva Eesti juht Raimo Matvere, kes märkis, et tänane koristuspäev on möödunud väga emotsionaalselt, aga huvitavalt. Tema teada on täna Eestis koristatud umbes kolmesajas kohas.

"Aga tegelikult on neid märkimisväärselt rohkem." Ta kutsus ka üles teada andma nendest kohtadest, mis polnud tänase päeva seisuga veel koristuskohana registreeritud, et teha maailmakoristuspäeva järel paremat statistikat. Koristuskohad Eestis olid suuremalt jaolt suuremate asulate lähedal.

"Oli metsatukki, igasuguste karjääride ümbrusi, randu tehti päris palju korda. Vähemalt kolmes-neljas kohas käidi sukeldumas. Ja sinna vahele päris palju omaalgatuslikke talguid, et koristati mingisuguse olulise objekti ümbrust või parki." Matvere kinnitas ka, et talgute käigus leiti tõesti ühest kohast ka laip ja märkis, et maailmakoristuspäeval on mõned inimesed jäänud vahele ka sellega, et hoopis paotavad oma prügi kuhugi metsatukka.

Peale selle tõi otsestuudio vaatajateni ka värskeid videoklippe Euroopast, aga ka eksootilisematest riikidest.

Kell 19.35 läks eetrisse maailmakoristuspäeva viimane otsestuudio, kus käisid teiste seas külas näiteks maailmakoristuspäeva teadmiste tiimi juht Kadri Kalle, kes rääkis, mis saab aktsiooni käigus kokku kogutud prügikuhjadest ja millised saavad olema meetmed inimeste nn prügipimeduse ja süsteemse prügireostuse kõrvaldamiseks.

Aga ka keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler, kes rääkis sellest, kuidas peaks kodanikke ja ettevõtteid suunama prügi põhjalikumale sorteerimisele, mis praegu jätab soovida ning on paljuski kinni hoiakutes. Kiisler sorteeris koos saatejuht Kristo Eliasega otsestuudios ka prügi.

Samuti oli eetris lugu keemiajäätmete sorteerimisest ning sellest, kuidas elada täiesti pakendivabalt. Saate lõpus sai sõna ka Teeme Ära koristusaktsiooni algataja.

Vikerraadio tõi kuulajateni eriprogrammi

Maailmakoristuspäeva kajastas 15. septembril varahommikust südaööni kestva eriprogrammiga ka Vikerraadio.

Teemapäev algas "Vikerhommikuga", kus Meelis Süld uuris, kuidas kulgeb koristuslaine üle kogu planeedi ning ajas juttu Eva Truuverki, Raimo Matvere, Mihkel Kärmase, Timo Palo ja Rainer Nõlvakuga. Läbi päeva oli eetris erisaade "Maailm puhtaks", kus said sõna keskkonnateadlased, loodusfilosoofid ja ühiskonnategelased, Maailmakoristuse Staabist vahendas muljeid Jüri Muttika, loodusehuvilistega vestles Mirjam Nutov, uuriti muljeid Ukrainas koristusaktsioonil osalenud presidelt Kersti Kaljulaidilt ning kuuetunnise programmiga erisaate toimetajad-saatejuhid olid Kaja Kärner, Krista Taim, Priit Ennet, Ingrid Peek.

Läbi erinevate teemakäsitluste ja lugude jõudsid Vikerraadio kuulajateni loodusesõbrad: Mihkel Kangur, Jalmar Vabarna, Veljo Runnel, Fred Jüssi, Valdur Mikita, Timo Palo, Aleksei Turovski, Ahto Kaasik, Kristel Vilbaste, Aveliina Helm, Oive Tinn, Tarmo Tüür, Margit Heinlaan, Toomas Trapido, Eerik Leibak, Asko Lõhmus, Rea Raus, Mart Normet ja teised. Mitkekesisust lisasid temaatilisele saatepäevale huvitavat sisu loodusrekordid ja põnevad pärimuslood, linnulaulud ja loodusehääled. "Ööülikoolis" kõneles looduskaitsja ja esseist Rein Kuresoo teemal "Pentti Linkola ökofašism".

Laupäeval kell 23 võtavad Maailmakoristuse ja "Maailm puhtaks" saatepäeva Vikerraadio stuudios kokku Kaja Kärner, Ingrid Peek, Priit Ennet.

https://vikerraadio.err.ee/858085/maailm-puhtaks/882033

https://vikerraadio.err.ee/858087/vikerhommik-meelis-suld/882019

https://vikerraadio.err.ee/858086/ooulikool-looduskaitsja-ja-esseist-rein-kuresoo-pentti-linkola-okofasism

Toimetaja: Priit Luts, Merit Maarits, Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: