"Pealtnägija" reportaaž maratonsaatest: maailmakoristuspäeva toimumine oli noateral
"Pealtnägija" osales ühe kuupäeva sees maailmakoristuse maratonsaates Uus-Meremaal ja Hawaiil. Eestlaste korraldatud tõenäoliselt ajaloo suurima kodanikuaktsiooni toimumine oli aga noateral.
Laupäeval toimus ülemaailmne koristuspäev, mis oli tõenäoliselt inimkonna suurim kodanikuaktsioon ja kindlasti ajaloo suurim eestlaste korraldatud üritus. See polnud niisama üliambitsioonikas ettevõtmine, vaid üle 150 riigi hõlmanud talgud sidus kokku 24-tunnine maratonsaade, mis algas Uus-Meremaalt ja lõppes Hawaiil.
Kui "Pealtnägijale" pakuti võimalust teha lülitus telemaratoni alguses ja lõpus ning sõita loetud tundidega selle jaoks ümber maakera, kõlas see keerulise missioonina, aga samas ka elu võimalusena.
Et teha 24 tunni sees ülekannet Uus-Meremaalt ja Hawaiilt, viibis "Pealtnägija" meeskond eesotsas saatejuht Mihkel Kärmasega kokku kodust ära viis päeva, mille jooksul lendasid üheksa lendu ja olid õhus kokku 48 tundi.
Maailmakoristus 2018 peakorraldaja Eva Truuverk ütles, et temal on olnud alati arusaamine, et maailmakoristuspäeva on võimalik ühel inimesel alustada ja ka lõpetada. "Ehk siis on võimalik olla, elada seesama päev läbi kaks korda. Elada läbi 15. septembri hommik kaks korda, koristada puhtaks kaks riiki. See on hästi unikaalne võimalus. Ja ma alguses isegi mõtlesin, et äkki ma suudan ise selle triki ära teha. Aga kogu aeg on olnud see mõte, et seda keegi võiks teha," selgitas ta.
Siinkohal tuligi mängu "Pealtnägija" roll. "Pealtnägija" suur seiklus algas eelmise nädala kolmapäeval, 12. septembril Tallinna lennujaamast. Tallinnast lendas meeskond edasi Helsingisse, sealt Bangkokki, edasi Sydneysse, kust omakorda Wellingtoni. Kokku kestis see peaaegu 30 tundi.
Kokku kestis kogu reis viis päeva, millest vaid üks öö veedeti maa peal.
Eestis arvutasid terased ajakirjanikud välja, et "Pealtnägija" ümbermaailmareis tekitas ligi viis tonni süsihappegaasi, mis omakorda tõi esile küsimusi, kas selline missioon toob tegelikult rohkem kahju kui kasu, sest lennutransport on üks saastavamaid liikumismooduseid. "Jääb üle ainult uskuda maailmakoristuse kampaania korraldajaid, et see teleprojekt on väga oluline ja mäng väärib n-ö küünlaid," kommenteeris Kärmas.
"See on üks kõige tähtsam asi tegelikult kogu selle päeva jooksul, sest olgem ausad, kogu see maailma koristamine on tegelikult väga suur kommunikatsiooniprojekt. Ja see on täpselt nii hea, kui hästi me suudame seda kommunikeerida. Me ei pruugi sel päeval näha ühtegi neist kümnest miljonist, kümnetest miljonitest koristavatest inimestest, aga me saame meedia vahendusel anda mulje sellest, mis planeedil Maa sel päeval toimub. /.../ Just see on see, mis annab sellele päevale väärtuse ja jõu," põhjendas Truuverk projekti väärtust.
Uus-Meremaal valmistas koristustalgut ette Võrumaal Parksepa koolis ingliskeele õpetajana töötav Merle Mändmets.
Väljakutse oli tegelikult suurem, kui lai üldsus teab, sest just alguspunkt Uus-Meremaal oli viimane, kes kampaaniaga liitus.
"Ega siis eestlased ei ole koristamist välja mõelnud, on olnud juba aastakümneid koristavaid organisatsioone maakera peal ja nemad millegipärast arvavad, et meie oleme konkurendid," selgitas Truuverk.
"Me oleme põrkunud sellega, et oleme justkui kui nüüd see uus tüüp seal liivakastis, kellel on head mõtted ja päris hea minek ja tegelikult on leidnud päris mitu sõpra sealt mänguväljakult. Ta tegelikult nende liivakastikunnidele ikkagi astub selles mõttes nagu saba peale," kommenteeris ka maailmakoristuse teleülekande produtsent Mart Normet.
Truuverk kinnitas, et kuigi Uus-Meremaal oli vastasseis eestlaste aktsioonile peaaegu lõpuni välja, siis kõik lõppes siiski teineteise mõistmises.
Start Hutt Citys
Koristuspäev läks lahti Uus-Meremaal Hutt Citys. Megafon ja globaalse koristuslaine käivitaja vastutus oli kohaliku linnapea Ray Wallace'i käes. Pilt ja emotsioonid koristusaktsiooni algusest jõudsid "Pealtnägija" vahendusel Tallinna ja maratonsaade läks käima.
Kuna tegu oli valdavalt vabatahtliku üritusega, ei kuulunud sinna juurde kallid satelliidilingid ega suured kaamerad, vaid veebisaade sündis moodsale ajastule omaselt mobiilidega.
"Ma arvan, et võib-olla selle poolest see ikkagi on unikaalne üldse maailma ajaloos, et see on selline citizen journalism ehk siis et kodanikuajakirjanduse projekt, kus inimesed ise teevad teo ja filmivad ja pildistavad ja näitavad ja levitavad seda ka ise," selgitas Normet.
Uus-Meremaal oli koristuspäev ammu läbi, kui enamik rahvast Eestis ärkas. Maratonsaade oli selleks ajaks väldanud juba kuus tundi.
Lõpp Kahuku rannas
Uus-Meremaalt lendas Kärmas ja "Pealtnägija" Aucklandi kaudu Hawaiile Honolulusse. Ajavahe ning distantsi tõttu alustasid nad seal tegelikult sama laupäevast päeva otsast uuesti.
"Meil on isegi väike kahtlus, et võib-olla ei ole maailmas päris sellist asja kunagi keegi teinud. Ma isegi ei tea, kas keegi kunagi on maailmas teinud telesaadet niimoodi, et ta on juhtinud saadet hommikul Uus-Meremaal ja hommikul, samal hommikul Hawaiil, ma arvan, et ka seda ei ole enne tehtud," arutles Truuverk.
Umbes 12 tundi ja 10 000 kilomeetrit hiljem oli Kärmas Hawaiil ja sattus sisuliselt talvest suvesse.
"Meie ümbermaailmareis on muidu pandud paika kellaajalise täpsusega, aga kõige kriitilisem lõik on siin Hawaiil sellepärast, et see rand, mida koristama minnakse, ei ole Honolulus, vaid sinna on vaja veel sõita umbes poolteist tundi. Ja trikikaks läheb nüüd selle koha peal, et on väike risk, kas me nüüd ikka sellesse otsesaatesse jõuame või mitte," rääkis Kärmas Honolulus.
Maailmakoristuse finaali vedas Hawaiil Kahuku rannas Stella Täht, kes töötab argipäeviti Tallinnas üritusturunduse ja reklaami vallas.
Nagu Uus-Meremaal, kõnniti ka Hawaiil tegelikult viimase hetkeni noateral.
"Võib küll nii öelda sellepärast, et vahetult enne, kui ma siia saabusin, oli siin 5. taseme orkaan, mis tähendas seda, et me tegelikult ei teadnud üldse, millised loodusolud meid siin vastu võtavad - kus on prügi ja kui palju seda on. Ehk me siis ei teadnud, millist kohta me koristama läheme. /.../ Nii et sisuliselt ma tulin kohale ja hakkasin alles siin samm-sammult vaatama - nii, koristuse saame teha seal, ürituse saame teha seal ja siis hakkasime detaile kokku panema," selgitas Täht.
Kella 9.40 paiku toimus Hawaiilt esimene lülitus maratonsaatesse. Eestis oli jälle öö ja saade oli selleks ajaks kestnud juba ligi 24 tundi.
Hawaii saartel on elanikke umbes sama palju kui Eestis ja seal oldi imestunud ning tänulikud, et keegi teiselt poolt maakera nende loodusest hoolib.
"Miks paluda üht riiki, kui sa võid paluda sadat ja rohkemat riiki töötada sama eesmärgi nimel. Ja see on just see, mida teie teete, mis on imeline. Seega tähendab meile Hawaiil see, et me näeme teid siin meiega ühinemas ja meie kodu koristamas, tõeliselt palju, eriti seetõttu, et sarnaselt Eestile on meil väga väike kogukond ehk me oleme siin nagu üks suur perekond," rääkis Maailmakoristuse koostööpartner, JCI Hawaii president Tyler Hiranaka.
"Võib-olla see ongi Eesti teema. Võib-olla see ongi see tiigrihüpe, võib-olla see on miski, mida me saame maailmale, nagu me praegu seda e-valitsust käime tutvustame ja müüme igale poole, võib-olla see on miski, mis võikski olla meie riiklik teema lausa. /.../ Ja olla keskkonna teadlikkuse ja planeedi päästmise eestkõneleja, siis ma arvan, et sellest on kõigile kasu. Kõigil nendel miljarditel, kes siin maailmas elavad," arutles Normet projekti üle.
Vaata "Pealtnägija" pikemat reportaaži Maailmakoristuspäevast artiklile lisatud videost.
Toimetaja: Merili Nael