Madise kritiseeris toimingupiirangute segasust ja ülemäärast õigusloomet
Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ning ei võimalda inimesel täpselt aru saada, kas tema tegu on keelatud või mitte, ütles õiguskantsler Ülle Madise teisipäeval riigikogus ees oma aastaülevaadet tutvustades.
"Räägime näiteks toimingupiirangute määratlemisest. Pole ju üheselt selge, kas toimingupiirang kohaldub või mitte," tõdes Madise. "Nüüd eeldatakse, et iga inimene peab suutma ise tõlgendada, kas tema tegu on keelatud või lubatud. Normist või ühestki normi seletusest ta sellele küsimusele vastust ei leia," lisas ta.
"Kui aga võimalik tagajärg on karistus, siis peab inimesele olema teada, mis on lubatud ja mis on keelatud," rõhutas õiguskantsler.
"Loomulikult, ma mõistan, et paljusid kuritegusid ongi väga raske tõendada, ent see ei õigusta ebamääraseid karistusnorme, mille alusel on pea igaüks võimalik vastutusele võtta. Me ei tohi lubada isegi seda muljet, et küll organid teavad, keda on vaja karistada," märkis Madise, kelle hinnangul on Eesti õiguskorras ilmnemas tendents, kus saab öelda, et "On inimene, leiame ka paragrahvi".
Toimingupiirang on üks sagedasemaid rikkumisi, mille alusel süüdistatakse kohalike omavalitsuste liikmeid korruptsioonis. Viimane suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtum leidis aset Narvas, kus kaitsepolitsei esitas augusti algul kaheksale linnavolikogu liikmele kahtlustuse toimingupiirangute rikkumises.
Ülemäärase õigusloome kriitika
Samuti kritiseeris Madise oma kõnes teravalt ülemäärast õigusloomet, mis tema hinnangul ohustab riigi autoriteeti ja usaldusväärsust.
"Möödunud aastal minu meelest muutus võimatuks mööda vaadata erakordselt jultunud sõnade ja tegude lahknemisest õigusloomepoliitikas," ütles Madise.
"Teilegi on teada suurepärane loosung "Õigusloome mahu vähendamine". Kahjuks töötab kogu asendustegevus ja silmakirjavabrik täistuuridel edasi. Küllap olekski naiivne loota, et see peatub enne, kui asendustegevusteks taotletud euroraha otsa saab. Teadagi, üheks kampaaniaks taotleti raha, et kirjutada seadusi kokku, ja siis, et neid kirjutada jälle lahku," rääkis Madise.
"Aga juurde on tulnud see, et kogu see tegevus on kaetud küüniliste, täpselt vastupidiste loosungitega. Õiguskorda minu meelest kirjutatakse nüüd juba teadlikult segasemaks. Paratamatult hakkad küsima, et kas juristidel hakkab leib kuidagi õhukeseks jääma või mis on juhtunud," märkis õiguskantsler.
"Ja see on riigi autoriteedile ja usaldusväärsusele palju ohtlikum, kui pealtnäha näib. Inimesed – ka meie asutustes töötavad ametnikud – ju näevad, et räägitakse kõlava häälega üht, aga tehakse hoopis teist," lisa ta.
"Mõtteselgust normides vajab meist igaüks, eriti seal, kus normist tuleneb otsene keeld ja kui keelu rikkumisel ähvardab karistus või seadusega lubatud hüvest ilmajäämine. Nagu öeldud, siis juristide salakeel ei tekita aukartust, ammu enam mitte, pigem tekitab see umbusaldust, jõuetust ja viha," ütles Madise riigikogu ees.
Allikas: BNS