Madise: riigipalgaliste arvu kärpimisel ei ole seni olnud soovitud mõju ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tööandjate keskliit soovitas oma manifestis vähendada jõuliselt avaliku sektori töötajate arvu, kuid õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei ole see seni toonud kaasa riigipalgaliste hulga kahanemist, vaid suur osa riigi tegevustest on üle viidud sihtasutustesse.

"Räägitakse - ja see oli nüüd ka tööandjate manifestis - et tõmbame ametnike ehk siis riigipalgaliste arvu kokku, siis mis tegelikult toimub? Tegelikult on väga suur osa riigi tegevustest viidud üle hoopiski sihtasutustesse, kus palgarežiim on oluliselt leebem, parem. Teiseks on loodud ametikohti, mille vajaduses ma väga sügavalt kahtlen," rääkis Madise ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Ta tõi näiteks uue superministeeriumi ruumides juba mitu kuud tegutsenud innovatsioonikeskuse- või üksuse.

"Selle palgakulu on märkimisväärne ja ülesanded - te lihtsalt ei usu seda - on järgmised: esiteks, vähiravipatsiendi teekond õige ravini, teiseks vist õigusloome protsess ja kolmandaks midagi seoses uute tehnoloogiatega, kas mitte isejuhtivad sõidukid. Ja kolm inimest on palgal," tõi ta välja.

"Kõik need teemad on vastava ministeeriumi ja ministri vastutusel. Kui vähiravipatsiendi raviteekond on siiamaani läbi mõtlemata või annaks seal midagi teha oluliselt paremini, siis vabandust, see on sotsiaalministeeriumi pädevuses ja riigikogu liikmetel ja avalikkusel peab olema õigus küsida, miks see nii on ja see asi tuleb teha kohe korda ilma igasuguste innovatsioonikeskusteta," lisas õiguskantsler.

Ta juhtis tähelepanu ka probleemile, et väga paljud ametnikud on kahjuks pandud olukorda, kus nad peavad tegema õigusvastaseid teguseid. Näitena tõi ta nii-öeda kirikuraha saaga, kus ametnikele suruti peale kirikutele raha andmiseks põhiseaduse ja seadusega vastuolus oleva määruse koostamine ja nende alusel korralduste ja lepingute koostamine.

"See oli sada protsenti selge, et see on põhiseaduse vastane," rõhutas Madise, kelle sõnul tuli selle kohta ka mitu kaebust.

Jälitustegevus ei ole kontrollimatu

Õiguskantsler kommenteeris ka kolmapäevases Eesti Ekspressis ilmunud artiklit, mille kohaselt pealtkuulamised, salvestamised, andmebaasides käimised ja muu jälitustegevus Eestis üha sageneb, ehkki kuritegevuse tase langeb. Madise sõnul on artiklis palju õigeid osundusi, kuid pealtkuulamise statistika puhul tuleb arvestada, et Eesti on piiririik.

"Siin on väga aktiivne luuretegevus, värbamistegevus," loetles ta ja rõhutas, et kogu jälitustegevus ei ole kontrollimatu.

Madise sõnul vastab tõele väide, et üks, kes sinna kõige lähemale pääseb, ongi õiguskantsleri ametkond. Ta ütles, et nii-öelda jälituslubade puhul vaadatakse, kas ultima ratio ehk viimase võimaluse põhimõtet on järgitud, samuti vaadatakse lubade sisulist põhjendatust.

"Loomulikult, kui kellelgi tekib kahtlus, et teda on ebaseaduslikult jälitatud, siis meie poole saab pöörduda ja meil on võimalik seda kontrollida," lausus õiguskantsler. "Igaks juhuks kellegi jälgimine ja pealtkuulamine Eesti vabariigis tegelikult ikkagi võimalik ei ole ja kui keegi peaks seda tegema, on see kriminaalkuritegu."

Küsimusele, kas ta kavatseb järgmistel presidendivalimistel kandideerida, vastas Madise, et talle meeldib väga tema töö. "Kui mul on võimalik õiguskantsleri tööd teha, siis ma teen seda."

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: