Juhtumi kurja juur on 47-aastane norralane ja viimaste aastate riigi üks suurim maksumaksja Einar Aas [foto], kes oli seni turul unikaalne nähtus, olles ainus eraisikust kaupleja 166 osalisega turul.

Aas töötas kunagi Norra erinevates energiaettevõtetes riskijuhina, mis tähendab, et ta polnud mitte kauplemise poolel, vaid tegev riskihalduses. Ta läks palgatöölt minema ja kauples 2005. aastast alates endale suuri riske võttes hinnanguliselt kuni paarisaja miljoni euro suuruse varanduse, mis kõik nüüd ühe luhtaläinud panusega vastu taevast lendas.

Aas ei kaubelnud füüsilise kauba turul, vaid oli finantskaupleja. Ta tegi Nasdaqi energiabörsil panuse Nord Pooli ja Saksa hinnapiirkonna vahele, mis ajalooliselt on kõikunud kahe ja kuue euro vahel. Aas panustas sellele, et kahe hinnapiirkonna vahe jääb püsima või isegi väheneb.

Juhtus aga vastupidine, hinnavahe kärises ning tõenäoliselt levis ka info, et üks turuosalistest on suure positsiooniga hädas, mistõttu hakati tema vastu panustama ning efekt võimendus veelgi.

For almost two decades, Einar Aas was the most successful trader on one of Europe's largest power markets. He was also a phantom. https://t.co/WE2Kr63ni6 via @mikaelholter + Lars Paulsson pic.twitter.com/Qd9x5fBEDA

— Stuart Wallace (@StuartLWallace) September 17, 2018

Väidetavalt oli Aasi positsioon üüratu, kahes hinnapiirkonnas kokku 30 teravatt-tundi, mis kataks Eesti energiatarbimise enam kui kolmeks ja pooleks aastaks.

Aasi tuletistehingute väärtus langes "heade konkurentide" kaasabil nii suurelt miinusesse, et tema tagatis ei katnud seda enam ära. Miinus oli juba sada miljonit eurot ning olukorda pidi sekkuma ning augu katma Nasdaqi turu stabiilsust tagav arvelduskoda (Clearinghouse) oma default-fondist, mis koosneb turuosaliste sissemaksetest.

Einar Aas on seni andnud ainult lakoonilise kirjaliku kommentaari, kus tunnistas, et tema positsioon läks liiga suureks turu likviidsust arvesse võttes.

Sissemakse arvelduskoja fondi on börsil kauplemise eelduseks, kuid Aasi panus sellesse oli kordades väiksem kui realiseerunud risk.

Nasdaq kattis omalt poolt seitse miljonit eurot, kuid ülejäänud 107 miljonit tuli fondi uuesti sisse maksta turuosalistel. Näiteks soomlaste Fortum pidi maksma 20 miljonit eurot, norralaste Statkraft viis miljonit eurot ja taanlaste Ørsted kaks miljonit eurot.

Eesti Energia pidi välja käima miljon eurot

Eesti Energia energiakaubanduse juht Charlie Viikberg kinnitas ERR-ile, et ettevõtte kandis turureeglitest tingituna samuti kahju.

"Me peame taastama oma sissemakse, taastama oma endise positsiooni. Summa jääb suurusjärku miljon eurot ja see läheb kahjuna või tagatisraha muutusena kirja. See ei ole kauplemiskahju, sest me ise ei ole midagi valesti teinud," ütles Viikberg, kelle sõnul muud kahju Eesti Energia ei kannatanud.

Arvelduskoda seisab institutsioonina kauplejate vahel ja vahendab tehinguid. Kui üldjuhul toimub tehing n-ö võrdsete poolte vahel, kel on piisavalt suured tagatised või varad, et võimalik kahju katta, siis kaardid lõigi sassi see, et Einar Aasi risk oli kordades suurem kui ta isiklik tagatis ja vara kokku.

Charlie Viikberg ütles, et fond loodi kunagi eesmärgiga tekitada puhver või lisakiht enne seda, kui tehingu teine pool peab hakkama kahjusid kandma.

Ta tuletas meelde, et 2008. aastal pärast Lehmann Brothersi pankrotti tekkis meeletus koguses arveldamata tehinguid.

"Alternatiivi tegelikult ei ole. Kui tagatisfondi poleks olnud, viinuks Aas tõenäoliselt pankrotti nii mõnegi suure ettevõtte. Kui sul on endal tagada 100 miljonit, sada miljonit maksid turuosalised, teeb see kokku 200 miljonit kahju. See viiks ka suure ettevõtte vee alla. Tagatisfond pani piiri, mida näiteks 2008. aastal ei olnud. Tagatisfondi loomine oli kindlasti õige asi," rääkis energiakaubanduse juht.

Eesti Energia energiakaubandust juhib Charlie Viikberg. Foto: Eesti Energia

Kuigi tagatisfondi maht on nüüd täies mahus taastunud pärast osaliste uusi sissemakseid, on õhus küsimus, kuidas muuta reegleid nii, et selliseid olukordi tulevikus vältida.

"Nasdaq peab kindlasti parandama üksikute turuosaliste positsioonide jälgimist. See on koht, kus minu hinnangul praegu eksiti," ütles Viikberg ja prognoosis, et spekulatiivsetes tehingutes lähevad tagatismäärad senisega võrreldes kindlasti üles.

Rootsi ja Norra finantsinspektsioon on juba teatanud, et uurivad, kas Nasdaqi arvelduskoda reageeris vastavalt eeskirjadele ning kas reeglistik on piisav.

10. september oli see päev, kui Põhjamaade ja Saksamaa energiahindade vahe 2019. aastaks suurenes 5,56 euro võrra, mis on 17 korda suurem keskmisest päevasest liikumisest.

Nasdaqi arvelduskoja riskimudel on seejuures kalibreeritud olukorrale, kus hindade vahe suureneb ühe kauplemispäeva jooksul maksimaalselt vaid nelja euro võrra.

Nasdaq on öelnud, et alates 2011. aastast on Põhjamaade ja Saksamaa hinnapiirkonna vahe suurim päevane kõikumine olnud 1,6 eurot, mistõttu sai 10. septembri kõikumine omale nimeks Black Swan ehk must luik, mis tähistab sündmust, mis esineb üliharva, kuid on ulatusliku mõjuga.

Einar Aasi portfelli pani Nasdaq pärast mehe turult kõrvaldamist kinnisele oksjonile, kuhu kutsuti neli osalist. Kes ja kui palju ostis, pole seni avalikustatud.

Einar Aas kui fantoom

Bloomberg portreteeris sel nädalal Einar Aasi ja tõi välja, et kuigi mees oli viimased kaks dekaadi Euroopa energiaturul kõige edukam kaupleja, võib teda samal ajal ka fantoomiks pidada. Temast on isegi Skandinaavia väljaannetel vaid üksikud fotod.

Kõik kauplejad teadsid ta nime, kuid praktiliselt keegi neist ei olnud temaga reaalselt kunagi kohtunud. 47-aastane Aas ei osalenud konverentsidel või teistel valdkonna kogunemistel. Ta veetis suurema osa ajast Oslo lähistel Grimstadis asuvas kodus, tehes suuri panuseid.

Eraisikuna kaubeldes ajas mees kokku suure varanduse. Nii suure, et 2016. aastal sai mehest riigi suurim maksumaksja. Alates 2002. aastast on ta maksutamisele kuuluva tuluna kokku deklareerinud 3,5 miljardit Norra krooni ehk 365 miljonit eurot.

Seni edukaimal 2016. aastal deklareeris ta ligi 87 miljonit eurot tulu, millest ligi 24 miljonit eurot jättis ta maksudena oma kodulinna.

Aas on kogu senise elu hinnanud privaatsust, ostes 2004. aastal mere äärde suure maja ning kulutades hiljem miljoneid ümbritsevaid krunte kokku ostes, et oma eraklikku eluviisi kaitsta.

Eesti Energia kaupleb riskide maandamiseks

Eesti Energia kaupleb turul peamiselt riskide maandamise nimel, sidudes füüsilise kauba kauplemise finantskauplemisega.

Elektri hind teatavasti turul kõigub, kuid ettevõttele on tootmise omahind teada. Kui Eesti Energia ei fikseeriks enda jaoks neid kõikumisi ära, tekiks situatsioon, kus tööd oleks võimatu planeerida.

"Et katlaid töös hoida, on vaja kindlust. Me ei saa suurt elektrijaama juhtida nii, et vaatame, kas homme on mõtet tööle tulla või mitte," selgitas Charlie Viikberg.

Seetõttu teeb kauplemisosakond tööd selle nimel, et fikseerida sobilikul ajahetkel elektrihind ette 12-18 kuuks. Õliturul kaupleb kohalik energiahiid isegi kolm aastat ette.

Vastasel korral sõltuks tootmine kogu aeg sellest, kas Norras sajab, kas Estlinki kaabel töötab, kas Euroopa tuumajaamad on kuskil remondis või mitte.