Neljapäevasel majandusekspertide arutelul rääkis Swedbanki fondijuht Kristjan Tamla, et kui soovime pensionifondide haldustasu nullini viia, oleks kõige mõistlikum teha riiklik indeksfondidesse investeeriv fond, mis aga ühtlasi tähendaks kõigi nende investeeringute Eestist välja minekut.

Tõnu Pekk kirjutas Tuleva lehel, et riikliku pensionifondi idee väärib kaalumist. Ka Rootsis kogub enamik inimestest pensionit just riiklikus AP7 fondis – sinna suunab riik ka nende vara, kes ise valikut pole teinud.

"AP7 investeerib valdavalt indeksisse, kogukulu on 0,13 protsenti aastas ja viimase kümne aasta jooksul on see fond oma investorite vara kolmekordistanud," lausus Pekk.

Ta tõi välja, et suur osa pensionifondide Eestisse paigutatud rahast on läinud laenudena riigiettevõtetele või omavalitsustele. Enamikul juhtudest on tegemist riigi otsese või kaudse kohustusega. Seda võiks riigikassa kaudu osaliselt rahastada riikliku pensionifondi vahenditest.

"Täna kogub riik inimestelt raha maksudena kokku, jagab selle pensionifondidele laiali ja siis võtab neilt laenu, raisates lisaks intressikulule igal aastal üle ühe protsendi inimeste varast vahendustasudele. See ei loo väärtust ega maanda riske," sõnas Pekk. "Riik kulutas miljoneid, noteerides Tallinna Sadama aktsiad börsil, et pensionifondid neid osta saaksid ja suure osa aktsia tootlusest oma tasudeks võtaksid. Võiks ju suunata tüki Eesti Energiast, Eleringist, Tallinna Lennujaamast ja teistest olulisematest riigi infrastruktuuri ettevõtetest otse riiklikusse pensionifondi. Selleks pole neid börsile viia tarviski."

Lisaks ei pidanud Pekk mõistlikuks seda, kui Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müüb riigile kuuluvad hooned mõnele pensionifondide rahastatud kinnisvarafondile, et siis politseiamet või Riigi Infosüsteemide Keskus need tagasi rendile saaks võtta. Efektiivsem oleks lihtsalt suunata osa Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiatest riiklikku pensionifondi – mitu kihti vahendustasusid jääks jälle olemata.

"Tõenäoliselt ei oleks selline riiklik fond, mis suunab osa raha maailma aktsiatesse ning osa Eestisse, päris null-kuluga. Aga üsna kindel on, et kulu oleks kordades madalam kui see 50 miljonit eurot aastas, mida me täna fondivalitsejatele maksame. Valdav osa sellest rahast kulutavad pangad müügile ja reklaamile, mitte heade investeerimisvõimaluste otsimisele," ütles Pekk.

Ta lisas, et maailma investeerimisfondide ajalugu näitab järjekindlalt, et mida madalam on fondi haldustasu, seda parem on reeglina pikaajaline tootlus.