Tamla: nulltasuga pensionifondid tähendaksid investeeringute mujale minekut

Kui tahame, et pensionifondide haldustasu oleks null, siis oleks kõige mõistlikum teha üks riiklik indeksfondidesse investeeriv fond, kuid see tähendaks ühtlasi, et kõik need investeeringud läheksid Eestist välja, ütles Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
Tamla rääkis majandusekspertide arutelul "165 päeva valimisteni – mis saab Eesti kapitaliturust pärast uue valitsuse ametisse astumist?", et fondihaldustasude ja investeeringute vahel on selge seos.
"Kui tahame nulltasuga pensionifonde, ongi kõige mõistlikum teha üks riiklik indeksisse investeeriv fond. Nii saab kõige odavamalt ja nii on ka kindel, et null eurot nendest investeeringutest tuleb Eestisse. /.../ Need on valikud, mida me teeme," tõdes ta.
Ettevõtja Indrek Neivelt pidas riiklikku indeksifondi heaks mõtteks. "Kui näiteks 75 protsenti on indeksifondi ja 25 protsenti investeerib riigikassa kuskile ära ja polegi rohkem vaja. Tasumäära saaksime 0,1 peale," lausus ta.
Neivelti sõnul tuleks kogu keskkond, milles pensionifondid täna tegutsevad, lahti võtta ning pensionifondide tasude ebaefektiivsus ära lõpetada.
Eesti Panga asepresident Madis Müller oli osaliselt nõus nii Tamla kui Neiveltiga. "Ma olen nõus, et pensioniks investeerimise tasud on väga tähtsad. Eestis on pensionifondid olnud ajalooliselt üsna kõrgete tasudega," ütles ta ja lisas, et meil on väike süsteem ja eriti Eestisse investeerida soovides ongi raskem.
"Aga kas meil konkurents toimib ja inimesed valivad hinna järgi kõige paremat fondi? Arvan, et ei vali. Kui kaubanduskeskuses müüakse ajaloolise tootluse põhjal, ei teadvusta inimesed kulu olulisust. Kuigi süsteem tervikuna on liiga kallis. Kui ei taha nii palju tasu maksta, on meil vähemalt kolm indeksifondi, kus tasud on madalamad kui keskmiselt ajalooliselt," lisas Müller.
Ta märkis, et ehkki teise samba parandamiseks on kindlasti võimalusi, siis ei tohiks tormata kogu süsteemi lammutama, sest see oleks väga ohtlik.
Tamla ütles, et kui tahame Eestisse saada pikaajalist kapitali kas või kohalikest pensionifondidest, aga ka välismaalt, siis üks oluline asi on seadusandliku keskkonna ja regulatsioonide stabiilsus.
"Kui vaatan enda töö, pensionifondide vaatenurgast, siis viimase nelja aasta jooksul on kolm korda antud eri signaale, millist investeeringute struktuuri pensionifondidelt oodatakse, millist tasude struktuuri. Minu soov oleks see, et lepiks selles kokku ja oleks natuke pikemaajaliselt see ühesugune. Vastasel juhul on väga keeruline just pikaajalisi kohalikke investeeringuid teha," lausus ta.
Tamla hinnangul võiks tasude regulatsioon olla hästi lihtne ja ei tohiks sõltuda kuni kümnest eri detailist ja algoritmivalemitest. Samuti peaks riik Tamla sõnul rohkem sellele mõelda, kuidas kasutada pensionifondide raha suurte infrastruktuuriprojektide rahastamiseks.
Toimetaja: Karin Koppel