Sel nädalal sai teatavaks, et detsembris sõidab viimast korda rong Tallinna-Pärnu liinil. See on järjekordne tagasilöök Eestis kunagi õitsenud raudteeliiklusele, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Eesti esimene raudteeliin valmis 1870. aastal. See Apelsini-raudteeks kutsutud liin viis Paldiskist läbi Tallinna Venemaale, Peterburi lähistel asuvasse Gattšinasse. Edasi järgnes juba kiire areng ning enne okupatsiooniaega oli Eesti kaetud tiheda raudteevõrgustikuga.

Seda aga ei jätkunud kauaks. Mitu liini suleti juba Nõukogude ajal, 1960.-1970. aastatel. Raudtee langus jätkus iseseisvuse taastanud Eestis.

1995. aasta sügisel väljus viimane rong Tallinnast Haapsallu. Hooldamata raudteel kestis sõit lõpuks üle kolme tunni. Riisiperest Haapsaluni võeti ka liiprid üles.

Ehkki meie kahe piiripunkti, Valga ja Koidula vahel on rööpad veel maas, ei sõida rongid seal juba alates 2001. aastast.

8. detsembril tabab sama saatus Lelle-Pärnu lõiku.

Pärnu-Lelle raudteeliini sulgemine tekitab kohalikes kartust, et rongid on nende jaoks jäädavalt läinud. Bussid ronge asendada ei suuda, kinnitavad selle muutuse juba läbi teinud maapiirkondade elanikud.

Majandusminister Kadri Simson tuletas meelde, et kehvas olukorras Pärnu-Lelle raudtee sulgemist soovisid pärnakad ise.

"Selle valitsuse esimesel päeval saatsid Pärnu linnapea, toonane Pärnu maavanem, Pärnu omavalitsusliidu juht kolmekesi kirja valitsusele, et kui teil on võimalus teha investeeringud Pärnumaa taristusse, siis palun tehke need investeeringud lennujaama, mitte olemasolevasse vanasse raudteesse," selgitas Simson.

Valitsus sai sellise kirja 2016. aasta novembris. 2017. aasta augustis kirjutasid aga Vändra, Tootsi, Tori ja Halinga valla juhid ühispöördumises, et nemad ei ole kunagi soovinud reisijateveo lõpetamist Lelle-Pärnu raudteel.

"Raudteeühendus Pärnu ja Tallinna vahel tõepoolest katkeb, aga taastub aastal 2026 märksa kiiremini ja sellele trassile jäävatele kohalikele peatustele - neid on kümme - saab ka osaks kiirem raudteeühendus kui seni. Aga loomulikult need asulad, kellel on olnud raudteeühendus, soovivad, et see neile ka jääks, selle nimel on tänane valitsus ka asunud raudteed taastama Haapsalu suunal," rääkis Simson.

Praegu on Tallinna ja Pärnu vahel 16 raudteepeatust, Rail Balticuga võib tekkida Lelle-Pärnu vahele kolm kohalikku peatust. Seega Põhja-Pärnumaa elanikele nimetatud uus kiire raudtee transpordilahendust ei too.

Haapsalu suunal 6,5-kilomeetrise raudtee taastamise võrdlus Pärnu-Lelle raudteega on aga kohatu, ütleb tehnikaülikooli lektor Rein Riisalu. Vastupidi - just Haapsalu raudtee kadumine näitab, kui raske on uuesti rongiühendust taastada.

Riisalu sõnul tekitab Pärnu-Lelle lõigul rongi asendamine bussiga temas täieliku déjà vu efekti, sest ka Haapsalu raudtee sulgemise järel öeldi alguses, et bussid hakkavad käima Riisiperest-Haapsallu, tulles rongile vastu.

"Täpselt samamoodi hakkab juhtuma Pärnumaal, lihtsalt aja jooksul inimesed märkasid, et need bussid, mis käivad sees kõikides väikestes külades, oma sõiduajalt lähevad nii pikaks, et need, kellel oli vaja sõita, muutusid tegelikult autosõltlaseks. Väga suur tõenäsus on see, et bussid, mis käiku pannakse, esimese hooga rahuldavad selle reisijate vajaduse ära, aga aja jooksul öeldakse, et ka busse pole nii palju vaja, sest sõitjaid jäi vähemaks, teenus tegelikult läks halvemaks nagu Haapsalu kogemus oli," selgitas Riisalu.

Tema sõnul pole Eestis raudtee üldplaneeringut, pigem on näha huvigruppe, kes seisavad näiteks Rail Balticu eest. Ambitsioonikat plaani, kuhu areneks raudtee pärast 2030. aastat, pole.

Riisalu ütles, et kui Haapsalu suunal on tekkinud aktiivseid inimesi, kes soovivad raudteed taastada, siis Pärnus võib muutuda praeguste kohalike peatusega raudtee jäädavalt minevikuks.

"Vaatamata uutele rongidele, pole Pärnus - ma julgen väita - viimane aastakümme reisriongiliiklust olnud. Rong on käinud kaks korda, suvel kolm korda Elroni numbrite järgi. Nii kui pandi kolmas reis juurde, tuli kohe rohkem reisijaid. See näitab seda, et kui ronge ei ole, liiklust korraldada ei saa, siis me ei saa rääkida ka täituvusest, kui rahvast ei ole. Ja miks ronge ei ole, on lihtsalt sellel põhjusel, et neid 20 diiselrongi, mis 2009-2010 otsutati Eestisse soetada, ei jagu lihtsalt kogu Eesti raudteevõrgu peale. Nii lihtne see ongi," rääkis Riisalu.

Pärnu-Lelle raudteelt äravõetavad rongid lähevad Viljandi ja Tartu raudteedele liiklust tihendama.

Simson aga kinnitas, et Eestis arendadatakse nii maantee- kui ka raudteetransporti võrdselt ühte teisele eelistamata.

"Me arendame mõlemaid sellepärast, et raudteetransport on kahtlemata keskkonnasäästlik viis liikuda ja see lubadus on antud, et kui ühelt poolt ehitatakse Rail Balticut, siis olemasolev raudteevõrk sellest ei kannata," kinnitas minister.

"Me eeldame, et eelolevatel aastatel investeeringud raudteesse kasvavad, mitte ei kahane ja siin ma ei pea silmas investeeringuid Rail Balticu trassi, vaid investeeringuid olemasolevasse raudteetaristusse. Sest lisaks kiiruste tõstmisele Tartu ja Narva ja Tapa suunal, on Eesti Raudteel ka väga suur investeerimisvajadus liiklusjuhtmimissüsteemidesse ja need on töösse võetud. Lisaks, kuna raudteereisijate transport muutub aasta-aastalt aina populaarsemaks, siis on ka vajadus laendada Balti jaama ja ka see töö on plaanis," rääkis Simson.

Kohalikud hindavad rongiliiklust

Elroni rong sõidab Koidulast Põlva raudteejaama kaks korda päevas - hommikul vara ja pärastlõunal. Põlva elanikud on rongiliiklusega pigem rahulolevad.

"Igapäevaselt sõidan. Hommikul lähen tööle ja õhtul tulen. Siiamaani olen küll väga rahul olnud kellaaegadega just," ütles Põlva elanik Heli Pilliroog.

Põlvalane Heiki Hanni sõidab rongiga üldiselt harva, sest bussisõit on tasuta. "Väga harva sõidan - siis kui on vaja ekstra sõita kuhugi Tallinnasse, siis ma kasutan näiteks rongi. Ma käin harva Põlvast väljas ja Tartusse käin ma bussiga. Tegelikult on nüüd ühistransport tasuta, bussisõit on tasuta ja sellepärast kasutan ma Tartusse sõiduks bussi," rääkis ta.

Võrreldes Põlvamaaga on Võrumaal hoopis kehv seis. Antsla raudteejaamas pole reisirong sõitnud juba alates 2001. aastast. Vajadus selle järele on aga ilmne.

Tõniste pere vanim laps käib Tartusse kooli. Buss sõidab Antslast Tartusse küll kaks korda päevas, aga sõit kestab kaks tundi. Rong, millele saamiseks tuleb edasi-tagasi sõita poolsada kilomeetrit, viib reisijad kohale tunniga. Nii veetaksegi lapsi Antslast rongile ja tagasi, samas kui keskusest läheb raudtee läbi.

"Raudtee on olemas, taristut hooldatakse kogu aeg, aga reisirongid meil siit ei sõida. See oleks väga suur asi, kui see asi paraneks, kui me saaks siit nii Tartu, Tallinna kui ka Valga ja Võru poole rongiga liikuma," rääkis Antsla elanik Evelyn Tõniste.

Lelle-Pärnu raudteeliini hakkab asenda buss. Pärnumaa Ühistranspordikeskus saatis Pärnu-Tori-Tootsi-Vändra-Lelle-Rapla bussi sõiduplaani juba kooskõlastusringile.

Eidapere elanik Andrus Metsmaa on aga seda meelt, et bussid ronge asendada ei suuda, sest need ei arvesta kohalike inimeste vajadusi.

"Üks ei asenda teist. Esiteks on juba see sõiduplaan, mis on tehtud tegemise pärast - oli kaks [rongi], nüüd teeme kolm [bussi], olete kõvad võidumehed. Tegelikult ei ole. Kolmas buss on meie enda kohaliku bussiga täpselt korraga - 20 minutit vahet - ja eeldab siis ilmselt meie bussiliini sulgemist. Ja tulev buss on siis poolkiirliin. See on koolibussi tüüpi - seal ei ole tualettruumi, samuti on lubatud seisjad, sõidugraafik on hästi kiire, vahepeatusi ei ole. Ei ole võimalik isegi Lelle ristis ümber istuda samal ajal liikuvale Haapsalu-Tartu ja Tartu-Haapsalu bussile," kirjeldas Metsmaa.

Veel häirib Eidapere inimesi, et kui praegu sõidab rong Pärnusse tund ja kaks minutit, siis bussiga kohalejõudmiseks kulub 20 minutit enam.

Andrus Metsmaa kardab, et rongiliiklus ei tulegi enam tagasi. "Ja kardan ka seda, et bussi ei tule. On ju selge, et keegi ei hakka tulema Tootsist, Torist selle bussiga, see on suhteliselt mõttetu üritus mõelda. Kardan ka seda, et kohalik kool läheb sulgemisele. Väga paljud õpilased käivad meil Pärnust, Tallinnast, Sakust," lisas ta.