Tallinnas lõpetas kursuse juba kolmas grupp Afganistani ämmaemandaid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõudude juhendamisel lõpetas esmaspäeval terviseedendamise kursuse juba kolmas grupp Afganistani ämmaemandaid. Hinnanguliselt on eestlaste koolitatud ämmaemandad juba pidanud tervisekasvatuslikke loenguid neljale tuhandele Afganistani koolitüdrukule ja parandanud maailma ühe vaeseima riigi naiste elujärge.
Pool aktusest toimus Eestis ja teine pool Afganistanis. Samamoodi toimus ka aastane kursus, kus veebikeskkondade Moodle ja Skype teel õpetasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Afganistani ämmaemandaid pereplaneerimise, raseduse, sünnituse ja vastsündinu hooldamise teemadel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eesti arengukoostöö vahenditest on Afganistanis nii naisi koolitatud kui tüdrukutel haridust antud juba pea kümme aastat. Selles mõttes ei ole see midagi uut. Küll aga leidsime võimaluse koostöös tervishoiu kõrgkooliga teha seda läbi interneti ja Skype'i ilma, et me palju raha kulutaksime selleks, et inimesed kaugete vahemaade tagant kohale kutsuda," rääkis MTÜ Mondo arengukoostöö juht Riina Kuusik-Rajasaar.
Afganistani naiste tervisenäitajad lähevad küll järjest paremaks, kuid heaoluriikide tasemeni on veel pikk maa. Viimastel andmetel sureb Afganistanis 100 000 sünnituse kohta 325-450 naist, võrdlusena Eestis on sama näitaja kaks.
Kursuse korraldajad arvestasid kultuuriliste eripäradega ja teatud teemasid, nagu näiteks suguhaigused, käsitleti vähe või jäeti üldse välja. Tihti küsisid õpilased aga lisamaterjale.
"Selle koolituse käigus me saime aru, et rasestumisvastased vahendid oli üks lemmikteemasid ja kui me tagasisides küsisime, mis kõige rohkem meeldis, siis nendeks teemadeks olid pereplaneerimine ja rasestumisvastased vahendid, aga ikka ja jälle tahtsid nad materjale selle kohta juurde saada," selgitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisehariduskeskuse juhataja Silja Mets-Oja.
Seekordne kursus erines veel sellepoolest, et mentoritena olid kaasatud Eesti ämmaemandusüliõpilased, kes püüdsid ka ilma tõlgita hakkama saada ja infot vahetada, kuigi keelebarjääri tõttu oli suhtlus keeruline. Sellest hoolimata peavad mentorid saadud kogemust oluliseks.
"See andis meile võimaluse kultuuriüleselt laiendada oma kompetentsi ja see soov, et vähemalt ühe Afganistani neiu elukvaliteet paranes selle tõttu, et me sellega seotud olime," lausus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 4. kursuse ämmaemandustudeng Kadi Mitt.
Eestlaste koolitatud ämmaemandad töötavad Põhja-Afganistanis ja seal on avatud naistele ka spetsiaalne nõuandeliin.
Toimetaja: Laur Viirand
