Indoneesia maavärinas ja hiidlaines hukkunute arv tõusis ligi 1350-ni ({{commentsTotal}})

{{1538465820000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Indoneesia Sulawesi saare rannikut 28. septembril tabanud maavärinas ja hiidlaines hukkunute arv on viimastel andmetel 1347.

Sutopo Purwo Nugroho sõnul sai loodusõnnetuses raskelt viga 799 inimest.

Maavärin magnituudiga 7,5 ja selle tekitatud tsunami tabas Palu linna ja selle ümberkaudseid alasid.

Nugroho sõnul pole veel üles loetud ohvreid Sigi ja Balaroa kogukonnas, mis tähendab, et hukkunute ja vigastatute arv tõenäoliselt tõuseb.

Indoneesiat raputas väikese vahega kaks maavärinat

Indoneesia lõunaranniku vesi raputasid teisipäeva hommikul väikese vahega kaks maavärinat, mis olid vastavalt magnituudiga 5,9 ja 6, teatas USA geoloogiateenistus (USGS).

Eesti aja järgi kell 01.59 ööl vastu teisipäeva aset leidnud esimese maavärina kolle oli 10 kilomeetri sügavusel ja 40 kilomeetri kaugusel 750 000 elanikuga Sumba saarest.

Sellele järgnes samas piirkonnas 15 minutit hiljem uus tõuge 30 kilomeetri sügavusel.

Sumba asub umbes 1600 kilomeetrit lõuna pool Sulawesi saarest.

Sulawesi politsei on rüüstamise eest arreteerinud 35 inimest

Indoneesia politsei teatas teisipäeval, et on hiidlaine alla jäänud Sulawesi saare piirkonnas arreteerinud 35 inimeste poodide rüüstamise eest.

Palu linnas pole politsei röövimiste lainet üldiselt takistanud, kirjutas uudisteagentuur AFP.

"Esimesel ja teisel päeval (pärast tsunamit) ei olnud ühtegi poodi avatud. Inimesed olid näljased. Inimesed oli tõsises hädas. See ei ole probleem," sõnas riigi asepolitseiülem Ari Dono Sukmanto.

"Pärast teist päeva saabusid toiduvarud, seda oli vaja ainult laiali jagada," ütles ta.

Sukmanto sõnul ei karistata sellest hoolimata inimesi, kes poodidest toitu varastavad.

"Kui nad võtavad sülearvuteid, kui nad võtavad raha jne, siis me tegutseme," ütles Sukmanto. "Me oleme kinni pidanud 35 inimest," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: