Hüppelist palgatõusu ootavad bussijuhid ähvardavad streigiga ({{commentsTotal}})

Bussid.
Bussid. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Bussijuhtide hinnangul peaks ülejärgmisel aastal nende palk kerkima vähemalt 1200 euroni ning kui palgaläbirääkimised peaksid ebaõnnestuma, ollakse valmis ka tasuta ühistranspordi seiskamiseks.

Ülemöödunud aastal sõlmitud kollektiivlepingu järgi tõuseb bussijuhtide miinimumtöötasu 2018. aasta jaanuariks 50 euro võrra ehk 945 euroni. Kolmapäeval Tartusse kogunenud transpordi ametiühingu esindajad aga leiavad, et pikas plaanis sellest ei piisa. Aastal 2019 peaks bussijuhi palk olema vähemalt 1200 eurot. Kusjuures transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas ei vaatagi palgaküsimuses niivõrd tööandjate, kui riigi otsa.

"Tööandjatel samamoodi ei ole seda lisaraha kuskilt kohe võtta. Siin peaks riik otseselt sekkuma, selles mõttes, et kui on üldkokkuleppega vastu võetud bussijuhtide töötasu, siis selle osa ka tööandjatele kindlasti hüvitama," usub Kallas.

Ametiühingujuht räägib lepingutest, mille alusel ostab riik bussivedajatelt osaliselt või suisa täies mahus doteeritud ühistransporti. Töötajate soov on, et riik võtaks lepingud lahti ja suurendaks nendes palgakomponenti. Maksma läheks see Kallase sõnul neli kuni viis miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütleb, et niimoodi kehtivaid lepinguid muuta oleks lihtsalt ebaseaduslik.

"Tööandja peab riigihankel osaledes arvestama ka palgatrende. Riigihangete seadusest lähtuvalt me ei saa teha niimoodi, et tehti madal pakkumine ja nüüd me maksame selle raha juurde, et tõsta palku. Teine koht või kolmas koht tegi võib-olla vastutustundliku pakkumise, arvestas juba selle mõistliku palga trendiga," märkis Tatter.

Tatter lisab, et kehtivad avaliku liiniveo lepingud ei tohi saada palgaküsimuse lahendamisel takistuseks. Esiteks seetõttu, et riigiga sõlmitud lepingu alusel sõidavad Eestis vähem kui pooled bussid. Teiseks, kui kollektiivleping ära sõlmida, siis igas uues hankes peavad ettevõtted sellega juba arvestama ehk riigilt rohkem raha küsima.

Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori tõdeb samuti, et kollektiivleping riiki tõenäoliselt rahakotiraudu avama ei pane. Ning tema töötab hoopis selle nimel, et uue sisu saaks avaliku liiniveo lepingusse seatud palgaindeks.

"See tähendab, et statistikaamet kogub kokku andmed bussijuhtide palgast üle riigi. Ja palgaandmete muutus kajastub ka indeksis ning ettevõtetele makstakse palgakulu kas rohkem või vähem tagasi," sõnas Tori.

Ain Tatter lisab, et viimastel aastatel oleks see juba päris mitmes hinnaindeksi muutus, kuid sellega tegeldakse. Villem Tori omalt poolt tõdeb, et 1200 euroni uus indeks palka ei vii.

Aga probleemi, mille väikesed palgad on toonud, näevad ühtemoodi nii töötajad kui ka tööandjad. Ehk 74 protsenti bussijuhtidest on vanemad kui 50-aastased ja alla 35-aastaseid on bussijuhtide seas kõigest kuus protsenti.

Tööandjad soovivad umbkeelseid bussijuhte

Ametiühingujuht Üllar Kallas usub, et palgatõus aitaks praegu Soomes töötavaid bussijuhte tagasi tulla. Aga siin peavad ettevõtjad riigiga läbirääkimisi, et tööjõuprobleemi hoopis teisiti lahendada. Nimelt soovivad ettevõtjad, et riik lubaks tööle võtta ka neid, kes eesti keelt ei oska. Näiteks hiljutises kirjas haridusministeeriumile mainiti, et keelenõuded pärsivad liiniveol välistööjõu kasutamist.

Tööandjate sõnumile, et bussijuht pole giid, vastab Pärnu bussijuht Urmas Pärgma: "Väga jabur mõte minu meelest. Bussijuht peab kõigile vastama. Kui reisija tuleb ja küsib, siis bussijuht peab vastama."

Juhuks, kui palgaläbirääkimised ebaõnnestuvad, pole bussijuhtide nappus siiski ainus asi, millega tööandjad ja riik arvestama peavad. Ametiühingu teatel on nad valmis ka aktsioonideks, kuni tasuta ühistranspordi seiskamiseni välja.

"Esialgu teeme piketid ja kui muu ei aita siis teeme streigi niikaua, kui palga kätte saame," lubab bussijuht Urmas Pärgma.

Transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas lisab, et kehtiva kollektiivlepingu järgi nad küll kuni tuleva aasta lõpuni päris streikida ei või, aga üht-teist saab ikkagi teha.

"Täna teevad bussijuhid hästi palju ületunde. Nad võivad ka neist asjadest hakata keelduma ja siis ei ole kaugel ka see, kui mõned liinid jäävad kindlasti ka sõitmata," osutab Kallas.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: