Nõva koolist ja õpilaskodust on saanud lapsevanemate ja valla tüliõun
Valdade ühinemislepingus oli kirjas, et Lääne-Nigula vallale kuuluv 18 õpilasega Nõva kool jääb alles, kuid nüüd tahab vald kinni panna selle juures oleva õpilaskodu, mis aga tähendaks, et ilmselt suletaks ikkagi ka põhikooliaste. Õpilaskodu kasutas mitu Harjumaal elavat erivajadustega last, kes ei pääseks siis enam Nõvale kooli. Vanemad on pöördunud kohtusse.
Lastekaitsetöötajate poolt Nõva kooli ehk väikekooli õppima suunatud 10-aastase poisi ema on murdumas. Ta paneb lapse igal hommikul Ämarist bussi peale ja käib õhtul vastas. Ema ütles "Aktuaalsele kaamerale", et küllap polekski see kaks tundi bussisõitu päevas hull, kui tema hariduslike erivajadustega laps poleks koju jõudes nii väsinud, et pahatihti saavad nad järgmise päeva õppetükkidega valmis alles südaööks.
"Ta peab hommikul vara minema, õhtul jõuab niivõrd hilja, et õppimiseks jääb niivõrd vähe aega. Kui oleks õpilaskodu võimalus, siis ta saaks ilusasti kohapeal õppida ja kõik oleks hästi," rääkis lapsevanem. Tema sõnul oli koolis kohapeal ka tugiteenused ning lapsel läks õppimisega palju paremini kui eelmises koolis.
Lapsevanema esindaja, vandeadvokaat Allar Jõks tõdes, et kaks õpilaskodu last sõidavad Tallinnast kooli edasi-tagasi üle kolme tunni. Ta tõstatas küsimuse, kas vallavanem oleks nõus iga päev ühistranspordiga seda maad sõitma.
"Siin on kaks aspekti. Üks on see, et üks laps on niimoodi Nõva koolis käinud juba mitu aastat, ilma õpilaskodu kohta taotlemata. Aga teine - teatavasti on ju kooli valik Eesti vabariigis lapsevanemale vaba," kommenteeris Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Väikese Nõva kooli lugu on tänaseks kohtus ja vaidlus ei käi mitte selle üle, kas kohalik omavalitsus võib ühe kooli või õpilaskodu kinni panna, vaid selle üle, kas otsuste tegemisel on kaasatud lapsed ja lapsevanemad ning kas nende huvisid on üldse kaalutud.
Ringkonnakohus ütles, et see on jäetud tegemata ning kohtuvaidluste lõpuni ei tohi Nõva õpilaskodu sulgeda.
"Praeguseks me oleme olukorras, kus Lääne-Nigula vallavalitsus hoiab õpilaskodu suletuna lahti. Nii imelik kui see ka ei ole, aga nii see on, sellepärast et vald ütleb, et me hoiame õpilaskodu lahti, aga me ei võta sinna mitte ühtegi õpilast sisse. Nii võib teha, sest nii on juriidiliselt korrekte, aga tahaks küsida, kas haldusreformiga on siis ka viimane inimlikkus kadunud?" rääkis Jõks.
Lääne-Nigula valla esindaja, advokaat Sandor Elias aga märkis, et seaduse järgi võib kooli juures õpilaskodu tegutseda, aga ei pea.
"Järelikult on omavalitsusel õpilaskodu sulgemise või avamise küsimuses väga lai iseotsustusõigus," ütles Elias.
Lisaks tõi ta välja, et põhihariduse tagamise kohustus on elukohajärgsetel omavalitsustel, kuid kaebajad Lääne-Nigula vallas ei ela.
"Nüüd, isegi kui pidada õpilaskodu ühe või teise konkreetse õpilase suhtes nii-öelda näidustatud põhihariduse tugimeetmeks, siis põhihariduse tagamise kohustus on ikkagi elukohajärgsel omavalitsusel. Kaebajate elukohajärgseks omavalitsuseks ei ole Lääne-Nigula vald.
Ometigi pole lapsed selles koolis sissetungijad, vaid koolipidaja varasem otsus oli pakkuda väikekooli õpitingimusi erivajadustega lastele ja säilitada ühtlasi koolipidamiseks vajalik õpilaste arv.
"Tallinna ringkonnakohus ka kinnitas, et kooli või õpilaskodu sulgemine on võimalik, aga mitte alati majanduslikud argumendid ei ole kaalukamad kui laste huvid. Sellepärast, nagu kuus aastat tagasi Pühajärve kooli vaidluses kohus ütles, et vastasel juhul võiks ka Eesti Vabariigi kinni panna sellepärast, et selle ülalpidamine on kallis," rääkis Jõks.
"Ma juhiks tähelepanu, et kuigi võib vastandada majanduslikke ja laste huve, siis juhul kui Lääne-Nigula vald peab õpilaskodu ülal pidama oma elanikele suunatud teenuste arvelt, siis ju kannatavad ka sisulises mõttes Lääne-Nigula valla enda elanikud," sõnas Elias.
Ainsa alternatiivina on advokaatide sõnul pakkunud vald lastele Pürksis asuvat Noarootsi kooli ja sealset õpilaskodu. Jõksi sõnul pole selline pakkumine tõsiseltvõetav.
"Ta jõuaks esmaspäeval kella 18-ks ja selleks, et jõuda reedeks koju peab ta hakkama juba neljapäeval ära sõitma, sest ega iga päev ka sealt bussid ei sõida," selgitas ta.
Vaidlus Nõva kooli tuleviku üle on olnud pikk
Vaidlus Nõva kooli tuleviku üle on kestnud juba aastaid, kuid haldusreformi käigus Lääne-Nigula vallaga sõlmitud ühinemislepingusse sai kirja, et põhikool säilib vähemalt järgmiste valimisteni.
Nüüd kardetakse, et õpilaskodu väljasuretamine võib olla esimene samm kooli täielikuks väljasuretamiseks. Kooli hoolekogu on vallavalitsuse suhtes teravalt kriitiline.
"Mitte mingisugust koostööd kohaliku kogukonnaga, mitte mingisugust mõtete vahetamist või et kuidas midagi paremaks saaks teha, vaid lihtsalt teerull üle, kõik kinni, kõik lõpetame kiiresti ära," kommenteeris hoolekogu esimees Ivo Karindi.
Vallavanema sõnul ei ole vallal soovi kool sulgeda, kuid ta leiab, et põhikooliastmel ei ole seal suurt perspektiivi, sest rahvastikuprognoosi järgi on seal lähema seitsme aasta jooksul kooli minemas vaid kaks last.
"Ühinemislepingus on koolivõrgu kohta kaks lauset. Esimene on see, et põhikoolivõrku ei muudeta. Teine lause ütleb seda, et muutused saavad olla põhjendatud A) kas laste vähesusest või B) riigipoolsest rahastuse muutmisest. Nii et tegelikult on ühinemislepingus see, et laste vähesuse korral võib teha muudatusi, täiesti kirjas," selgitas Lõhmus.
Nõva kooli direktor Peeter Kallas ei ole enda sõnul näinud ringkonnakohtu määrust, mis tõi välja puudused seoses õpilaskodu sulgemisplaanidega, ja ta ei osanud seda kommenteerida. Ta leidis, et koolil läheks paremini, kui paljud Nõva pered oma lapsi mujale kooli ei paneks.
"Ja kõigepealt peaks kõigi nende laste, kes on siia oma vanematega elama tulnud või siin sündinud, esimene valik olema Nõva kool. Täna pigem nad vaatavad mujale ja see ei ole hea märk," rääkis Kallas.
Lõhmuse sõnul ei ole omavalitsuses mõistlik kahte õpilaskodu käigus hoida ja vald eelistab seda pidada Noarootsi kooli juures. Sinna aga on Harjumaalt bussiga sõita juba märksa keerulisem.
"Tundub, et ju see on siis osa suurest pildist, sest tegelikult oma selles võitluses me oleme saanud tagasisidet ka teistelt väikestelt koolidelt, kus toimub täpselt sama asi. See ei ole üldsegi mitte Nõva kooli spetsiifiline see olukord, vaid see toimub igal pool üle Eesti," ütles Karindi.
Toimetaja: Merili Nael