Väikekoolides õppivad erivajadustega lapsed ei leia riigi tuge
Väikekooli tingimusi vajavad hariduslike erivajadustega lapsed on kohaliku elukohajärgse omavalitsuse probleem ja nende murede paremaks lahendamiseks soovitab haridusministeerium omavalitsustel teha koostööd.
Eelmisel nädalal rääkis "Aktuaalne kaamera" väikese Nõva kooli õpilaskodu sulgemisest, mille tõttu kannatavad eelkõige kolm hariduslike erivajadustega last, kelle koolitee on sellest õppeaastast igapäevaselt kuni kolm tundi pikk ning nad on ilma jäetud vajalikest tugispetsialistidest. Kooli hoolekogu hinnangul on õpilaskodu sulgemine esimene samm kooli sulgemiseks, kuigi valdade ühinemisleping koolivõrgu ümberkorraldamist ette ei näe, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nõva kooli hoolekogu esimees Ivo Karindi rääkis, et õpilaskodu avati selleks, et kooli õpilaste arvu mingil tasemel hoida ja et kooli ei peaks sulgema. "Kui õpilaskodu sulgemise tagajärjel suur osa õpilastest ära läheb, siis loomulikult see võib põhjustada kooli sulgemise," ütles ta.
Lihtsamalt öeldes võttis Nõva väike maakool mõned aastad tagasi enda tiiva alla lapsed, kellele keskendumisraskuste tõttu ei sobinud suur linnakool. Nii oli kasu kahepoolne - maakoolis säilis vajalik õpilaste arv ja lapsed said sobivas keskkonnas tavaprogrammi järgi õppida ning ei pidanud minema erikooli. Valdade liitmisega seoses on aga kaalukausile pandud eelkõige majanduslikud huvid.
"Tundub, et see on osa suurest pildist, sest tegelikult oma võitluses me oleme saanud tagasisidet ka teistelt väikestelt koolidelt, kus toimub täpselt sama asi. See ei ole üldsegi mitte Nõva kooli spetsiifiline olukord, vaid see toimub igal pool üle Eesti," lisas Karindi.
Haridusminsteerium astub tülist kõrvale. "Sõltumata sellest, kas kool on suur või väike, saab igas koolis tuge pakkuda ja määravaks saab siin see, kas kool ja koolipidaja, kas kohalikud omavalitsused ja kas haridus- ja sotsiaalvaldkond omavahel teevad piisavalt koostööd, et tugiteenuseid ja kaasavat haridust arendada," lausus haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp.
Kohtulahnigus lapsevanemate vastu kõlab üks kindel argument - need pole meie valla lapsed. Vald tahab raha kulutada oma valla kodanike peale.
Lääne-Nigula valla esindaja kohtuvaidluses, advikaat Sandor Elias ütles, et teise omavalitsuse laste ja tõenäoliselt mitte ajutised probleemid ei saa olla Lääne-Nigula vallavalitsuse kõige olulisemaks argumendiks selliste otsuste vastuvõtmisel.
Ministeeriumi nõunik Piret Sapp rõhutab, et põhihariduse eest vastutab elukohajärgne kohalik omavalitsus, mis peab tagama, et lapsel oleks sobiv õppekorraldus ja tugiteenused kättesaadavad.
"Võimalik lahendus ongi kohalike omavalitsuste koostöö ja on ka ju lahendus, et selliseid õpilaskoduga koole võivad kohalikud omavalitsused koos pidada, juhul kui nähakse, et selleks on vajadus," sõnas Sapp.
Sapp ütleb, et paljuski on õpilaskodu kohtade kaotamise taga see, et kohalikud omavalitsused on toimetulekuraskustega perede toetamiseks loonud teised meetmed.
Nõva kooli lapsevanemate hinnangul on aga taaskord tegemas võidukäiku exceli tabelid ning laste huvid on jäänud nende varju.
Toimetaja: Aleksander Krjukov