Tori hobusekasvandus tähistas "taas" 160. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Riiklik hobuste kasvatamise keskus ehk Tori hobusekasvandus tähistas teisipäeval 160 aasta möödumist selle asutamisest. Maksumaksja raha eest on viimastel aastatel keskust mahukalt arendatud.

Ajad, kus riik ja hobusekasvanduse toonane rentnik kohut käisid, on õnneks minevik ja nüüd võib julgemalt tulevikku vaadata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui paberites näpuga järge ajada, siis selgub, et hobusekasvandus on juba paar aastat üle 160. Aga selle meenutamisel pole mingit mõtet, sest õigel ümmarguse sünnipäeva aastal polnud kedagi, kes tähistamist korraldanud oleks.

Alles eelmise aasta augusti lõpus liideti Kurgja talumuuseum, Eesti põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse ühtse sihtasutuse alla, mis kannab nime Eesti Maaelumuuseumid.

Teisipäeval tähistati hobusekasvanduse 160. aastapäeva, mille puhul on välja antud ka mahukas raamat, toimus teaduskonverents ja peeti veterane meeles. Ja ühtlasi sai teoks talli number 6 sarikapidu. Elu on käima lükatud.

"Väga aktiivseks on läinud ka hobutreeningutes käimine, kohalik koostöö Tori põhikooliga, neljanda-viienda klassi õpilastele haridusprogrammi pakkumine. Inimestel on huvi ja tänavune suvi näitas ka seda, et väga palju käis külastajaid rahvusvahelisel tasemel. Austraaliast, Iraagist, Rootsist-Soomest rääkimata. Praegu on 28 riigi tõumära, sellest kolm on Eesti oma. Ja siis varsad. Ja lisaks on meil ka rendihobuste boksid ja rendihobused siin. Ja kui nüüd need tallid järjest valmis saavad ja järelkasv on ka olemas, siis on veel ruumi nii oma hobustele, ja me oleme mõelnud ka rendibokside laiendamisele, sest sihtasutus peab ju tulu teenima," selgitas SA Eesti Põllumajandusmuuseumid juhatuse liige Merli Sild.

Ja kui saadakse kõik oma mõtted ja soovid ellu viia: uus infrastruktuur, välirajatised, krossirajad ja võistlusalad ning lõpuks ka maneež, siis on siin tegevust kõigile, on Merli Sild kindel.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: