Seadusemuudatus teeb sõidujagajatele sõidukikaardi avaldamise kohustuslikuks ({{commentsTotal}})

{{1539613020000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu plaanib viia mullu novembris jõustnud ühistranspordiseadusesse sisse muudatusi, mis kohustavad platvormipõhiseid nn kokkuleppevedajaid avaldama oma sõidukikaardi andmed ning hankima õiget liiki kindlustuse.

Munitsipaalpolitsei, mis Tallinnas taksonduse üle järelevalvet teeb, on algatanud tänavu juba 500 rikkumismenetlust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seni on paljudel kokkuleppevedajatel puudunud nii sõidukikaart kui ka õiget liiki kindlustus. "Kui on sõidukikaart, siis see tähendab seda, et sa teed taksoteenust ja kui sa teed taksoteenust, siis sinu kindlustusmaksed on kõrgemad ja see võib olla ka üheks põhjuseks, miks ei ole täna olnud osadel autodel sõidukikaarti," ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Liikluskindlustusfondi juht Mart Jesse ütles, et kindlustusandmete põhjal on väljastatud taksoveo sõidukikaart vaid 1300 äpitaksole, kuigi registris on kokku 4500 taksot.

Platvormipõhist taksoteenust osutaval juhil peab olema teenindajakaart, kuid teenuse osutamiseks mõeldud autol peab ka olema sõidukikaart, millega kaasneb n-ö taksode liikluskindlustus. See on tavalisest sõiduauto kindlustusest palju kallim, sest sõidujagajad satuvad koguni viis korda sagedamini liiklusõnnetusse.

Taxify asutaja Martin Villig kinnitas, et praegu jälgib sõiduplatvorm eelkõige, kas autojuhil on teenindajakaart. "Kõikide lubade olemasolu on iga juhi enda vastutus, selles mõttes meie jälgime kõige rohkem teenindajakaardi ja kindlustuse olemasolu," ütles ta.

Riigikogu majanduskomisjonis nenditi esmaspäeval, et aasta eest käivitunud jagamisteenus on hästi käivitnud, sest teenuse osutajate arv on aastaga kahekordistunud. Küll on aga ka majandusministeeriumi statistika järgi umbes pooltel sõitjatest puudu sõidukikaart.

"Põhiprobleemiks on olnud peaasjalikult sõidukikaardi puudumine. Selles osas me tahame teha ka lähiajal muudatuse, kus sõidukikaardi numeratsioon ja informatsioon on kliendile nähtav. Täna on nähtav teenindajakaardi numeratsioon, oleks ka sõidukikaart, mis omakorda survestab ka vedajat kontrollima, et auto on korralikult registris olemas ja vastab kõikidele normidele," rääkis Sester.

See tähendab, et sõidukikaart peab olema nähtav nii äpis kui ka autos. Jesse sõnul parandaks selline seadusemuudatus olukorda vaid osaliselt.

"Küsimus ei ole ainult n-ö taksojuhi poolses seadusetäitmises, küsimus on ikkagi selles, keda platvorm vahendab. Kui platvormile panna peale kohustus, et tohib vahendada ainult neid juhte ja sõidukeid, kellel on vastvad load olemas, siis seda probleemi praktikas ei ole. Olemuslikult on platvormid taksoteenuse pakkujad ja ma arvan, et riik peakski neid sellisena käsitlema. Ja kui on kehtestaud teatud nõuded, mida taksod peavad täitma, siis platvormid peavad tagama, et need nõuded saavad täidetud," rääkis Jesse.

Villig: osalise ajaga taksojuhtidele võiks kindlustus olla soodsam

Villig loodab, et kindlustusfirmad hakkavad pakkuma soodsamat kindlustust neile taksojuhtidele, kes ei soovi seda tööd teha täiskohaga, vaid aeg-ajalt lisa teenida.

Praegu sõidavad paljud sellised hobitaksojuhid tõenäoliselt lihtsalt tavalise autokindlustusega.

"Me oleme välja töötamas või kindlustusseltsidega läbi rääkimas, otsimas võimalusi, et tekitatada proportsionaalne liikluskindluse võimalus - kui juht tahab teha vähe sõite kuus, mitte täisajaga, siis ta ei peaks ostma terveks kuuks taksokindlustust," selgitas Villig.

Majandusministeeriumi asekantsler Kristi Talving ütles, et riik hinna määramisse sekkuda ei saa. "Need määrad on kallimad, aga need määrad on kujunenud turukonkurentsi korras. Siin tegelikult riigil hinnamäärangul sekkumisõigust ei ole," kinnitas ta.

Uber ja Taxify juhid jäid karistuseta

Kaks aastat tagasi Uberi ja Taxify juhtide suhtes alustatud väärteomenetlused lõppesid karistusteta. Nimelt sai tänavu oktoobris täis kaheaastane aegumistähtaeg.

Uber ja Taxify alustasid Eestis tegevust juba enne seda, kui parlament nende tegevuse seadustas, mistõttu esitas taksojuhtide liit politseile sõidujagajate kohta ligi 50 teadet.

Politsei alustas ka uurimist, kuulas üle nii juhte kui ka reisijaid, kuid tänavu oktoobris väärteomenetlused aegusid.

Politsei põhjendas, et tänaseks on Uberile ja Taxifyle õiguslikud raamid loodud.

Kuigi menetlused olid varasemast ajast, ei pidanud politsei karistamist otstarbekaks.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: