"Välisilm": Venemaast, NATO-st ja piiratud tuumalöögist ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Venemaa riigipea Vladimir Putin on juba aastaid hoiatanud, et Venemaa on valmis andma tuumalööki, kui keegi neid ohustab. Balti Venemaa Uurimise Keskuse juhi Vladimir Juškini sõnul on venelastel väga väikese võimsusega tuumapomme, mille sarnaseid NATO-l pole, mistõttu on Moskva ähvardusi loopides hetkel ka eelisseisus. Mida sellise santaažiga saavutada soovitakse ja mida tähendab piiratud tuumalöök, uuris "Välisilm".

Venemaa poliitikaekspert Andrei Piontkovski kirjutas hiljuti väljaandes Svoboda, et potentsiaalse konflikti korral Balti riikides võib Venemaa kasutada tuumarelva. Ta märkis, et see hoiatus oli pannud USA kaitseministri James Mattise vaatama Moskvat kui ohtu USA eksistentsile. Sellest kirjutab ka Bob Woodward oma raamatus "Hirm. Trump Valges Majas". Piontkovski hinnangul pole Putini eesmärk siiski enesetapjaliku tuumasõja algatamine, vaid "Vene maailma" maksimaalne laiendamine, NATO lagunemine ning USA diskrediteerimine.

Eesti kaitseväe endine juhataja, erukindral Ants Laaneots ütles, et tuumarelvaga ähvardamine on Putini jaoks läänemaailma närvide tugevuse testimine. Laaneotsa sõnul on Venemaa näiteks õppustel Zapad alati mänginud läbi ka tuumarelva kasutamise. Ja samamoodi oli see juba Nõukogude liidu ajal.

"Mina olin tankidiviisi staabiülem ja meie õppused olid alati niimoodi, et üks küsimus oli taktikalise tuumarelva kasutamine, kuna ka meil diviisis oli kaheksa tuumalõhkepead ja raketipataljon. Umbes sama näeb välja ka praegu Vene sõjavägi, sest nad on läinud vana süsteemi juurde üle," selgitas Laaneots.

USA kaitseminister, mitmest sõjast, nende seas mõlemast Iraagi sõjast läbi käinud merejalaväe erukindral James Mattis on aga võtnud Venemaa ähvardusi tõsiselt.

"Minu arust on juba lõppfaasis USA taktikaliste tuumarelvade uuendamine, mis asuvad Euroopas ja võeti käsitlusele ka oma taktikalised jõud ja Putinil siin erilist šanssi ei ole, kui ta läheb nii jultunuks, et kasutab kellegi vastu Euroopas - kas NATO liikmesriigi või kellegi veel - mingit taktikalist relva," arvas Laaneots.

Balti Venemaa Uurimise Keskuse juhi Vladimir Juškini hinnangul tegeleb Putin eelkõige santaažiga. "Kreml kardab väga NATO-t, sest saab väga hästi aru, et NATO relvastuse tehniline tase ületab Venemaa oma. Ja neil on vaja samaväärset vastust," märkis ta.

1999. aastal alustati Venemaal programmiga, mille eesmärk oli luua väikeste tuumarelvade varu. Rahvusliku julgeolekunõukogu soovitusel pandi aga 2003. aastal kirja tuumarelva kasutamine tavasõja tingimustes, kui tuntakse, et sõda on vältimatu ja tekib oht Venemaa julgeolekule.

"Loodi tuumakonflikti eskaleerumise, mitte deeskaleerumise kontseptsioon. Ehk siis viia relvakonflikt nii kõrgele tasemele, et kõik osapooled oleksid nõus peatuma ja alustama rahumeelseid kõnelusi," rõhutas Juškin.

Tänu tehnoloogia arengule on Juškini väitel juba olemas ka väga väikesed tuumapommid võimsusega vähem kui 0,8 kilotonni. Ta sõnas, et avalikele allikatele tuginedes ulatub näiteks 0,1-kilotonnise võimsusega tuumapommi tappev valguskiirgus epitsentrist 74 meetri, surmav lööklaine 150 meetri ja radiatsioon 300 meetrini.

"Ehk väga ahvatlev on sellise seadeldisega anda löök väheasustatud punkti, kus halvata mõni sõjaline objekt või sidepunkt või mõni taristuobjekt, sest see kiiritamine, mida tuumasõja puhul alati väga kardetakse, ja hävitustöö oleks väikesed," lausus Juškin.

Taktikalisi relvi on Venemaal umbes 20 korda rohkem kui Ameerika Ühendriikidel ja pole teada, kui palju neist on väga väikese võimsusega tuumarelvad, lisas ta. "Pentagoni arutluskäik on umbes selline, et Venemaa teeb hoiatava löögi Euroopasse ja sellele peab kuidagi vastama. Aga Ameerikal pole millegagi vastata. Kui vastata strateegiliste jõududega, siis see tähendaks ülemaailmset tuumasõda."

Juškin ütles, et USA on suurendanud märkimisväärselt kaitse-eelarvet just väga väikeste tuumapommide ja platvormide, millelt neilt välja lasta, tegemiseks. "Kui Venemaa teab, et NATO-l on selline võimekus ja erinevad võimalused pomm ettenähtud kohta kohale toimetada, siis ta võib-olla omapoolset lööki ei teegi. Praegu on Venemaal see eelis, kuid võib-olla homme enam ei ole."

Vladimir Juškin on veendunud, et Venemaa isegi väga väikese tuumapommiga Baltimaid ei ründa, sest ähvardades rünnata Euroopa mõnd paika, oleksid Balti riigid Venemaa jaoks kauplemise objekt.

"See on santaaži eesmärk, et me ei taha Baltimaid hõivata, kuid nad peavad olema neutraalsed. Et see, mida me kogu aeg kartsime, NATO laienemine itta, et me olime ja oleme ka praegu selle vastu. Las Baltimaad lahkuvad NATO-st. Kuid saate väga hästi aru, et sel samal momendil lõpetab NATO ka oma eksistentsi. Sest ei täida leppe viiendat punkti," selgitas Juškin.

Ja siin on Juškini jaoks olulisim küsimus. Kuna NATO artikkel 5 - ehk siis rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu - käivitamine nõuab konsensust, siis kas see konsensus ka leitakse, kui vajaduse tekkides on mõne NATO liikmesriigi liider populist või patsifist ja ütleb, et tema rahvas ei taha rünnata Venemaad.

Juškin rõhutas, et tehnoloogia areng, väga väikese võimsusega pommide loomine nõuab Eesti diplomaatidelt ja sõjaväelastelt tõsist tööd NATOs, et olla kindel, et see artikkel viie käivitamiseks vajalik konsensuslik otsus kriitilises olukorras kiiresti ka käivitub.

Kui tuumalöök kõrvale jätta, millega ähvardamist peavad vaid heidutuseks paljud eksperdid, siis Venemaa ainus võimalus on tulla "oma" inimestele appi. Juškin toob näite: mõnes Balti riigis tõuseb rahvas rahulolematusest valitsuse vastu üles, valitsus reageerib ning Venemaa tuleb omadele appi.

"Kuna Putin on eriteenistusest, siis talle on palju südamelähedasemad hübriidoperatsioonid, kus on võimalik kõik kavalalt ette valmistada ja läbi viia. Palun, mitte ühtegi lasku, minu käed on puhtad ja Krimm on meie. Talle on see südamelähedasem. Ja olen veendunud, et sellise iseloomuga hübriidrünnakud on juba ammu välja töötatud. Nad lihtsalt ootavad, millal nendes riikides soojenevad üles kodanikuarmeed," arvas Juškin.

Laaneots leiab, et nn rohelisi mehikesi Eesti praegu ei karda. "Esiteks rohelistel mehikestel on praegu probleem, on kriis tänu sellele kahele GRU ohvitserile, kes tahtsid Skripali ära tappa kuskil Suurbritannias. Kompromiteerisid end lõplikult ära selles riigis. Tal ei ole praegu aega ega tahtmist sellise asjaga möllata, kuna käimas on tal ju veel kaks sõda. Ida-Ukrainas ja võibolla isegi kallim Vene riigile on Süüria," arvas ta.

Moskva eksperdid sellist arengut tõenäoliseks ei pea

Moskvas küsis ERR-i korrespondent Anton Aleksejev samuti ekspertide arvamusi piiratud tuumalöögi kohta. Ehk kui tõenaoline on, et Venemaa ründab Baltimaid ja kasutab selles sõjas nn piiratud tuumalööki?

"See on vale küsimuse tõstatamine. Kui Baltimaad ründavad Venemaad, mis on kujuteldamatu, siis Venemaa vastab. Venemaa aga ei kavatse Baltimaid rünnata," ütles infoagentuuri TASS sõjandusekspert, erualampolkovnik Vikto Litovkin.

Aga pärast Balti riikide astumist NATO-sse vaatasid Vene sõjaväelased läbi erinevaid variante. Näiteks ka sellist.

"Balti regioonis tuleb konfrontatsioon NATO-ga. Enne NATO juba piiras Kaliningradi ümber. Me hakkame võitlema, ennast kaitsma ja saadame sinna abivägesid, aga lõppkokkuvõttes NATO on meist suurem ja tugevam. Ja selleks, et seda agressiooni peatada ja ka Kaliningradi päästa, kasutame me tuumarelva ja hävitame paar linna Euroopas," kirjeldas sõjandusekspert Pavel Felgenhauer.

Nüüd, kui NATO on tugevdanud oma idatiiba ja liitlased paigaldasid Balti riikidesse ja Poola oma lahingugrupid, tekkis Venemaal teine küsimus.

"Kas me peame ootama või andma ennetava löögi ja haarama Baltimaid enne, kui sinna tulevad abiväed? See on väga huvitav küsimus. Ja Moskvas on arvamusi, et võib-olla tasub proovida - mõistagi lähtudes kaitse mõttest," sõnas Felgenhauer.

Kui relvastatud konflikt Baltimaades puhkeb, kas paratamatult kasutatakse selles ka tuumarelva?

"Kui tuumarelva omavatest riikidest keegi ei ründa Venemaad, siis Venemaa vastuseks ka ei kasuta tuumarelva. Üleüldse, ei ole vaja Venemaad rünnata!" vastas erualampolkovnik Litovkin.

"Sellise sõja oht on ka olemas, samuti Balti regioonis. Kuid praegu, tundub mulle, Ukraina ja üldse lõunaregioon on Venemaa jaoks tähtsam," arvas omakorda Felgenhauer.

Kas siis on põhjust sõda oodata või mitte?

"Vene president Vladimir Putin ütles kunagi, et ainult hull võib mõelda sõjast Venemaa ja NATO vahel. Siin võib Vladimir Putiniga nõustuda. Kui Vene poliitikasse ei ilmu mõni hull, siis ei tule ka mingit sõda, seda enam tuumarelva kasutamisega," ütles Poliitilise analüüsi keskuse juhtivekspert Mihhail Zahharov.

Felgenhauer tuletas aga meelde anekdooti blondiinist ja dinosaurusest. "Blondiinilt küsitakse: mis on tõenäosus, et tänaval sa kohtud dinosaurusega? Ta vastab: ma siis kas kohtun temaga või ei kohtu, see tähendab, et 50/50. Sõjaga on sama - kas tuleb või ei tule!"

Samal teemal rääkis "Välisilma" stuudios Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: