"AK. Nädal" suurkanala näitel: kas Eestis ei olegi tööstusele enam kohta?
Sel nädalal teatas Võru vald Väimela alevikku suurkanalat luua soovivale ettevõtjale, et kogukonna vastuseisu arvestades võiksid nad oma plaani teostamiseks uue asukoha leida. Kanafarm on juba teine, viimastel aastatel ohtralt kõlapinda saanud juhtum tööstusest, mis võibki jääda ehitamata, sest kohalikud elanikud seisavad sellele vastu.
Kas uutele tööstusettevõtetele ei olegi Eestis enam kohta, ja kui nii, kust siis töökohad ja investeeringud piirkonda tulema peaksid, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Osaühing Lõuna-Eesti Talumuna soovist rajada Võrumaale Väimela alevikku Eesti suurim kanala said kohalikud elanikud teada sel suvel. Jõuliselt hakkasid nad sellele plaanile vastu, mistõttu esimene rahvakoosolek kiskus tuliseks.
Sel nädalal päädis kohalike tugev vastuseis sellega, et Võru vald tegi ettevõtjale ettepaneku rajada kanala kuskile mujale kui Väimelasse.
"Meil on kaks nädalat aega otsustada, kas me nõustume selle valla seisukohaga ja ei arenda või me ei nõustu ja soovime ikkagi arenguga jätkata või kolmas variant on leida mingi muu kompromiss," ütles Lõuna-Eesti Talumuna juhatuse liige Tõnu Vetik.
Vetik lükkas tagasi inimeste suurima hirmu - haisu levimise. "Kõige suurem ammoniaagieraldaja on sõnnikuhoidla, mida meil ei tule koha peale, sõnnik veetakse ära igapäevaselt või üle päeva vastavalt sellele, kui palju on kanagruppe sees."
Võru vallavanem Kalmer Puussepp ütles, et soov toetada ettevõtluse arengut ühelt poolt ja kogukonna vastuseis teiselt poolt paneb omavalitsuse raskesse olukorda.
"See ongi selline keeruline situatsioon, et kust see. Samas ma pean oluliselt hindama neid põhjendusi ja argumente, miks see vastuseis on," sõnas ta.
Väimela kanafarmist veelgi suuremat kõlapinda on aga viimastel aastatel saanud ühe teise tehase loomine - Est-For Investi puidurafineerimistehase projekt.
Kõigepealt Tartumaale planeeritud puidurafineerimistehase saaga jõudis kulminatsioonini juunis - valitsus lõpetas mõne kuu pärast Tartu lähistele plaanitava tselluloositehase eriplaneeringu, sest kohalik kogukond ja omavalitsused olid selle rajamise vastu. Samas on näiteks Valgamaa puidurafineerimistehast korduvalt enda juurde kutsunud.
"Omavalitsuse sissetulek sõltub kõige enam töökohtadest ja töökohtade pealt makstavast tulumaksust, seetõttu on igal vallal, ja Valgal sealhulgas vaja, et investeeringud kohapeal looksid töökohti," sõnas Valga vallavanem Margus Lepik.
Lepiku sõnul on Est-For Invest esialgu Valgamaale mittesoodsa asukohana eitavalt vastanud, kuid mõlemad osapooled on valmis siiski kohtuma ja võimalusi arutama. Küsimusele, kuidas ta tegutseks olukorras, kui peaks ka seal tekkima kohalike vastuseis, vastas vallavanem Lepik, et kohalikus kogukonnas jõuga midagi teha ei saa.
Ebapiisav selgitustöö - kas see sai mõlema ettevõtte peamiseks komistuskiviks Miks muidu seistakse jõuliselt uute võimalike tööstuste vastu veel enne, kui on välja selgitatud selle keskkonna- ja muud mõjud.
"Ma arvan, et inimesed ongi saanud rohkem teadlikumaks ja üsna loomulik, et tahetakse oma kogukonda puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Ja arendajate ülesanne selles planeeringu protsessis ongi inimesed sellesse protsessi tuua koostöös omavalitsusega ja võimalikult siis seda informatsiooni avatult jagada," rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.
Tammisti sõnul on riik endiselt väga huvitatud sellest, et ettevõtted tahaksid Eestisse oma tööstusi rajada.
"Ja seda tööstust oleks kas siis väljaspool suuri keskusi ja selleks on oluline üle vaadata, kas siis need tööriistad, mis meil täna on selleks, ja neid täiustada. Selles osas on töö käimas, mitmed senised lahendused on ülevaatamisel, mitmed uued lahendused on jõustumisel või juba jõustatud, näiteks tööstuse digitaliseerimise toetus," rääkis minister.
Lähme nüüd aga aastasse 2005, mil Lääne-Virumaal alustas tööd AS Vireen, mis tegeleb hukkunud loomade ja loomsete saaduste ümbertöötlemisega. Ka siis oli kohalike elanike hirm suur - kardeti haisu, põhjavee saastamist.
"Kardetakse kõiki uusi asju, see on tänapäeval, see on trend tänapäeval, aga uusi asju ei maksa karta. Tänapäeva tehnoloogiad, kui hakatakse midagi uut ehitama, siis võetakse ikka kõige parem tehnoloogia ikkagi, ei võeta enam nõukogudeaegset tehnoloogiat kasutusele," rääkis AS Vireeni juhataja Tarmo Terav.
Kuidas õnnestus Vireenil hirmud ja vastuseis seljatada?
"Kõigepealt peaks kogukonnaga läbi rääkima, sest kogukond on alati suurim pidur asjale. Alguses oli tõesti, et rahvas iga väiksema lõhna peale tõstis lärmi, aga täna on maha rahunenud," lausus Terav.