Kui võiks arvata, et abipolitseinikud panustavad turvalisuse tagamisse pigem õhtutundidel, siis on ka neid, kes aitavad päevasel ajal.

Põhja prefektuuri abipolitseinike koordinaator Katrin Link ütles ERR-ile, et prefektuuris on väga palju aktiivseid abipolitseinikke, kes käivad patrullis nii päeval kui ööl.

"Üldjuhul on need abipolitseinikud läbinud mitu koolitust, näiteks alarmsõidu koolituse. Nad on relvakandjad ning kasutanud maksimaalselt kõiki võimalusi enda täiendamiseks ja oskuste lihvimiseks, et olla politseinikele kindlad partnerid, kellega ametnikul on kindel tunne väljakutsele minna," rääkis Link.

2017. aastal oli Põhja prefektuuris abipolitseinike kaasamise kogumaht üle 55 000 tunni, millest politseilised tegevused moodustasid pea 49 000.

Tänavu üheksa kuuga on kaasamise kogumaht enam kui 36 000 tundi, millest politseilistes tegevustes osalemise maht on üle 31 000 tunni.

Kui 2016. aastal oli abipolitseinike osakaal Põhja prefektuuris 2,75 patrulli ööpäevas, siis 2017.aastal kasvas see 3,14 patrullile ööpäevas.

Vaata ka intervjuud juhtivkorrakaitseametnik Rainer Rahasepaga:

Üle Eesti on abipolitseinikke kokku 1022, nende hulk on võrreldes paari aasta taguse ajaga mõnekümne võrra vähenenud.

Samas on trend see, et abipolitseinikud astuvad üha enam pärismundrikandja ridadesse. Mullu oli neid kokku 44 ning tänavu on juba 50 abipolitseinikku, kellest on saanud päris politseinik või on ta seda ametit koolis omandamas.

Tulirelva kandmisõigus on igal viiendal abipolitseinikul, neid on kokku praeguse seisuga 214. Abipolitseiniku ja politseiniku tulirelva kasutamise õiguse vahe seisneb selles, et abipolitseinikul on tulirelva kasutamise õigus hädakaitses.

Vabatahtlikud korrakaitsjad tahavad, et nende õigus tulirelvade kasutamiseks laieneks. Seda võimaldavad seadusemuudatused on riigikogus juba esimese lugemise läbinud. Siseministeeriumi hinnangul võiks praegune olukord siiski säilida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Abipolitseinikel on õigus kõrgendatud ohu korral ennast kaitsta. Kui me räägime nüüd sellest, et "lihtsalt mul on tulirelv ja ma otsustan seda kasutada ilma kõrgendatud ohuta", näiteks kahtlase stiiliga sõitva sõiduki kinnipidamiseks, siis siseministeerium seda pooldanud ei ole," ütles minitseeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Eesti Abipolitseinike Koja juhatuse esimehe Rasmus Lahtvee sõnul igasugused piirangud samas lihtsalt segavad abipolitseinikel seaduserikkumisele reageerimist.

"Näiteks mõni sõiduauto või ka veok eirab foori keelavat punast tuld ja sellega tekitatakse reaalne liiklusolukord, jalakäia peab tagasi hüppama jne, siis täna abipolitseinikud, kes näiteks politseisõiduautos patrullivad ja näevad seda pealt, ei saa kohe ise reageerida," kirjeldas Lahtvee.

Alarmsõiduõigusega abipolitseinikke on umbes 130. Iseseisvuspädevusega abipolitseinikke on 316.

Lahtvee selgitas, et abipolitseinik, kes üldse lubatakse alarmsõidukijuhi koolitusele, on juba staažikas.