EAS-ist kadus koos regionaaltoetustega üle poole eelarvest ({{commentsTotal}})

EAS jäi ilma regionaaltoetustest, ent keskendub nüüd teistele suurtele eesmärkidele. Muuhulgas kujundas EAS EV100 juubeliaastaks ümber Tallinna lennujaama saabumisvärava.
EAS jäi ilma regionaaltoetustest, ent keskendub nüüd teistele suurtele eesmärkidele. Muuhulgas kujundas EAS EV100 juubeliaastaks ümber Tallinna lennujaama saabumisvärava. Autor/allikas: EAS

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) loovutas sügisest regionaalvaldkonna toetused riigi tugiteenuste keskusele (RTK). See viis EAS-i eelarvest 250 miljonit eurot käesoleva perioodi eurotoetuste raha ja iga-aastaselt riigieelarvest saadud 10 miljonit eurot. RTK-le läks üle ka 44 regionaaltoetustega tegelenud töökohta.

Muudatus jõustus 1. septembrist, kui EAS andis RTK-le üle regionaalvaldkonna 16 toetusskeemi rakendamise ja nendega seotud 44 ametikohta.

Muudatusega vähenes EAS-i 2014-2020 struktuurivahendite perioodi eelarve ligikaudu 250 miljoni euro võrra, millele lisandusid iga-aastased riigieelarvelised eraldised ligikaudu kümme miljonit eurot aastas.

EAS-i tänavuseks eelarveks kinnitati 215 miljonit eurot, millest regionaaltoetused moodustasid 133 miljonit eurot ehk 62 protsenti kogu eelarvest.

Keskenduvad teistele valdkondadele

Regionaaltoetustest rajati maapiirkondadesse lasteaedu, liiklusobjekte, mh kergliiklusteid jms. Nende äralangemisel keskendub EAS nüüd oma kolmele suurele vaalale, mis rohkem ettevõtlusega seostuvad - eksport, välisinvesteeringud ja turism.

EAS-i ettevõtluse valdkonna pikemaajalisem eesmärk on tõsta viie aasta jooksul suure lisandväärtusega eksportivate ettevõtete arvu kaks korda.

"Sselle osas saame lugeda tulemusi kokku alates 2019. aastast," kommenteeris EAS-i juhatuse liige Sigrid Harjo.

"Esimese näitena võib välja tuua ettevõtete arenguprogrammi, mille kaasabil saab ettevõte realiseerida oma pikaajalisi läbimõeldud plaane. Koos kliendihalduri, diagnostiku ja mentori abiga paneb iga ettevõte enda jaoks kõige sobivama tee paika ning saab nende eesmärkide saavutamiseks ka rahalise toetuse, mis võib olla maksimaalselt pool miljonit eurot. Selle toetuse abil saab ettevõte teha mitmeid erinevaid tegevusi nagu näiteks personali arendamine, talentide palkamine, protsesside lihvimine, müügile ja turundusele panustamine, tootearendusega tegelemine ning erinevate seadmete soetamine," kirjeldas Harjo üht viisi eesmärgi saavutamiseks.

Selle meetme kaudu on nüüdseks saanud toetust üle saja ettevõtte, kes kõik koostöös välja töötatud arenguplaani alusel toetuste ja teenuste abil tegevusi ellu viivad.

Uue toetusena pakub EAS sellest sügisest ettevõtetele digitaliseerimise diagnostika toetust.

"Eesti on hetkel madala tööstuse digitaliseerimise tasemega riik ja see paistab välja ka meie efektiivsusnäitajatest. Kuna olukord tööturul on selline, kus väga head spetsialisti on aina keerulisem leida ja tööjõu hind on muutunud ka oluliselt kallimaks, siis peavad ettevõtted vaatama oma protsessidele peale ja leidma viise, kuidas protsesse optimeerida, näiteks just läbi digitaliseerimise. Selle toetuse abil saab iga ettevõte eksperthinnangu oma digitaliseerituse tasemele, aga ka soovitused järgmisteks sammudeks," tutvustas Harjo.

Samuti jätkab EAS ettevõtete saatmist rahvusvahelistele erialamessidele, kontaktreisidele jms uute klientide leidmiseks.

Välisinvesteeringute mahu tõstmiseks paeb EAS jõudma oma müügitegevusega enamate ettevõtete ja investoriteni kui seni.

"Fookus on pandud kapitalimahukate projektide otsimisele ja projektidele parima asukoha leidmisele üle Eesti," tutvustas Harjo.

Välisinvesteeringute valdkonna pikemaajalisem eesmärk on tuua viie aasta jooksul Eestisse 1,5 miljardi euro väärtuses välisinvesteeringuid, mis looksid üle 5000 kõrge lisandväärtusega töökoha üle Eesti.

"Neid tulemusi loeme kokku nii jooksvalt kui aasta baasil," ütles Harjo.

Turismisektori arendustegevused on jagatud nelja tegevusplokki: Eesti kui turismisihtkoha tuntuse suurendamine puhkuseturismi turunduse abil, turismiettevõtjate eksporditulu suurendamine kõigis regioonides, otselennuühenduste ja sageduste arvu suurendamine ning konverentsiturismi arendamine.

"Uute ärimudelite rakendamisel suureneb toetust saanud vastava sektori ettevõtete lisandväärtus keskmiselt 16 protsenti," väitis Harjo.

Uue strateegia kohaselt on EAS-i turismiarenduskeskuse visioon suurendada viie aasta jooksul turismi eksporditulu 2,6 miljardi euroni ja rahvusvaheliste konverentside arvu 100-ni. 

"Kõikides valdkondades hoitakse tulemustel silma peal jooksvalt ja aasta baasil, kuid uue strateegia põhjal kokkuvõtteid teha on veel vara. EAS-i mõju majanduses avaldub teatava viiteajaga ning seda pole võimalik ega mõttekas igakuiselt hinnata," ütles Harjo.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: