"Kehtivat õigust tuleb täita," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, lisades et samas võtsid temaga ühendust kirikute esindajad seoses alates 31. oktoobrist kehtiva kohustusega tegelikud kasusaajad äriregistris registreerida.

Reinsalu sõnul andis ta justiitsministeeriumile ülesande analüüsida, kas seadusesse on võimalik teha erand, nii et kogudused ei peaks oma juhtkonna liikmeid tegelikeks kasusaajateks nimetada. Analüüsi tulemused võiksid selguda juba sel nädalal, märkis minister.

Rahandusministeeriumi hinnangul põhimõtteliselt võiks religioossetele kogudustele erandi teha. "Vastava pöördumise saamisel kaalume, kas oleks võimalik ja põhjendatud kogudustele erandi kehtestamine sarnaselt korteriühistutega või nende puhul kasutatava termini muutmine. Esmapilgul peame oluliseks meeles pidada, et erinevatesse religioonidesse kuuluvate koguduste korraldus ja autonoomia määr võivad üksteisest erineda," ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk. "Seniks soovitame EELK kogudustel tegelikud kasusaajad esitada."

Möödunud nädalal kirjutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ajaleht Eesti Kirik, et mitmed EELK kogudused on avaldanud rahulolematust, et koguduste juhatuseliikmed on seadusandja tahtel muudetud tegelikeks kasusaajateks ja kuuluvad kohustuslikule registreerimisele.

Rahandusministeerium märkis, et vastuseisu on tekitanud "tegeliku kasusaaja" termin ja selle sõnasõnaline tõlgendus. "Kuna kogudused oma eesmärkide kohaselt ei taotle kasumi saamist, on neile ilmselt vastumeelne esitada oma juhtorganite liikmeid tegelike kasusaajatena," ütles Põrk. "Tegeliku kasusaaja informatsiooni esitamise kohustus on ka mittetulundusühingutel, kuigi juba definitsiooni kohaselt pole neist ühegi eesmärgiks kasumi saamine."

"Kasumimotiivi puudumisel on siiski oluline kontrolli aspekt: sel juhul näidatakse ära isik(ud), kelle kontrolli all need ühingud tegutsevad. Tegelik kasusaaja ongi seaduse kohaselt "füüsiline isik, kes /…/ omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse." Kui isik on märgitud tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutseb tema isiklikes huvides," rääkis Põrk.

Käesoleva aasta septembris jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis muuhulgas näeb ette, et erinevad juriidilised isikud peavad 31. oktoobriks avaldama äriregistrile oma tegelikud kasusaajad. Tegelike kasusaajaid ei pea avalikustama korteriühistute, hooneühistute, börsifirmade ja teatud spetsiifiliste konkreetsete isikute vara hoidmiseks loodud sihtasutuste kohta.