Soome-ugri rahvaste olukord läheb üha viletsamaks ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Soome-ugri rahvaste olukord on muutunud järjest kehvemaks, tõdeti Setumaal toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsil. Kõige teravam on soome-ugri keelte olukord Venemaal.

Kaks aastat tagasi laulis Jamali piirkonnast pärit handitar Larissa "Aktuaalsele kaamerale" laulu Obi jõe kaluritest. Just kalavarud ja Obi piirkonnas toimuv naftapuurimine oli see, mis pani ta ette võtma pika reisi Lahtis toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressile, kus muuhulgas räägiti vajadusest kaitsta soome-ugri rahvaste põliseid elukohti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd, kaks aastat hiljem kogunes 21 soome-ugri rahvaste esindajat viiest riigist Setumaale Värskasse, et arutada, kaugele ollakse jõutud lubaduste ja tööülesannetega, mis pandi paika viimasel soome-ugri rahvaste maailmakongressil.

"Probleemid on tegelikult samad alates esimesest maailmakongressist 1992. aastal, see on, kahjuks peab ütlema, keele ja kultuuri säilitamine, mitte arendamine, ja see olukord on läinud pigem hullemaks," tõdes soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee Eesti koordinaator Tõnu Seilenthal.

Keeleküsimus on kõige teravam just Venemaal elavate hõimuravaste juures. Oma keele säilitamisele on tõsiselt mõtlemas ka teised hõimurahvad.

"Eile näiteks esitas soome keele nõukogu väga tugeva vastulause Soome valitsusele, et Soome valitsus peab midagi ette võtma inglise keele pealetungi vastu," tõi Seilenthal näiteks.

Ühtlasi pandi vahekonverentsil paika 2020. aastal Tartus toimuva soome-ugri rahvaste maailmakongressi olulisemad teemad, mille hulgas on ka keskkonnaküsimus.

"Rääkides keeltest ja keelte kadumisest unustame me vahepeal traditsioonilise elukeskkonna. Minu jaoks on see kõige olulisem. Me peaksime kasutame legaalseid mehhanisme, et kaitsta soome-ugri põliseid alasid, kus soomeugrilased ikka veel elavad," ütles isur Dmitri Haraka-Zaitsev, ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi liige.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: