Linn seisab vastu arendaja plaanile Kompassi väljakule kõrghoone rajada ({{commentsTotal}})

Foto: Endover KVB

Riik müüs Endover Kinnisvarale Tallinna kesklinnas asuva Kompassi väljaku, kuhu kinnisvaraarendaja plaanib 13-korruselise kõrghoone rajada. Tegemist on aga nullehitusõigusega kinnistuga, milles linn ei kavatse järele anda. Linnajuhtide sõnul pole see esimene kord, kui riik müüb mõnele arendajale krõbeda hinnaga tegelikkuses ilma ehitusperspektiivita krundi.

Tallinna kesklinnas asuv Kompassi väljak kuulus veel kolm aastat tagasi riigile. Siis müüs riik selle aga Endoveri kinnisvarabüroole 540 000 euro eest enampakkumisel maha. Pool aastat varem oli sama arendaja ostnud ära ka väljaku äärde jääva endise Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ühiselamuhoone Gonsiori 9 aadressil, millesse nüüd miljonivaatega luksuskortereid müüb.

Kompassi väljaku äärde, endisesse ühiselamusse rajatav hoone. Autor: Endover KVB

Seda, et Kompassi väljaku äärsesse endisesse ühiselamuhoonesse rajatava kortermaja ette on plaanis rajada kõrghoone, mis avara linnavaate ära võtaks, Endover oma klientidele ei ütle. Võimalikele ostuhuvilistele näidatakse pilte suletud aiakesega väljakust.

Samas esitas Endover möödunud nädalal Tallinna linnaplaneerimisametile detailplaneeringu algatamise ettepaneku Kompassi väljakule kuni 13-korruselise kõrghoone rajamiseks, mille alumistele korrustele tuleksid ärid ja ülemistele korterid. Kuna aga linn on seisukohal, et avalikule linnaväljakule hoonestusluba ei anta, siis võibki miljonivaade kehtima jääda.

Kompassi väljaku äärde rajatavast endisest ühiselamust pakutav vaade. Autor: Endover KVB

"Detailplaneeringu algatus sellisel kujul on meile tõesti tulnud ja oma varasematele seisukohtadele tuginedes me kaalume praegusel hetkel detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse ettevalmistamist," kommenteeris Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ERR-ile.

"On oluline, et väikesed, aga olulised avalikud väljakud hoonete vahel säiliksid. Sellel seisukohal on linnaplaneerimise amet olnud juba mitmeid aastaid ja ei ole siiamaani ilmnenud küll mingeid asjaolusid, mis oleksid pannud neid asjaolusid ümber vaatama. Ka 11-korruseline hoone sellel platsil on kindlasti midagi sellist, mis linnaehituslikult sinna kuidagimoodi ei sobi," toonitas Mänd.

Endoveri juhatuse liige Robert Laud ütles ERR-ile, et ühiselamuhoone ette kavandatav kõrghoone miljonivaadet siiski kuigivõrd ei mõjutaks: "Meie lahenduse eesmärk on Kompassi väljaku serva paigutada saleda vormiga hoone, mis minimaalselt mõjutaks Ambassadori residentsist avanevaid vaateid südalinna tornidele ja kõrgematelt korrustelt ka vaateid vanalinnale. Ambassadori residentsi vaadete tagamiseks võetakse uue hoone arhitektuuri loomisel arvesse, et disain varjaks minimaalselt Ambassadori hoonest avanevaid vaateid südalinna ärikvartali suunas."

Sellega, et nad kõrghoone rajamise plaani teise maja korterimüügil varjavad, Laud ei nõustu: "Detailplaneeringu menetlus on avalik informatsioon, millele on ligipääs kõigil asjaosalistel ja huvilistel."

Kui aga linn kõrghoone rajamiseks luba ei anna, tuleb Endoveril oma investeeringu eest teistmoodi seista.

"Kui detailplaneering hoonestamist siiski ei võimalda, siis kõige tõenäolisema lahendusena näeme, et park hakkab valdavas osas privaatselt kuuluma Ambassadori residentsi hoone juurde ning väiksemas mahus teenindama Ambassadori residentsi rajatavaid kohvikuid või restorane. On väga tõenäoline, et sulgeme väljaku lähitulevikus, kuniks tekib pikemaajalisem lahendus," teatas Laud oma kirjalikus kommentaaris.

Linna peaarhitekt ei poolda avaliku linnaruumi sulgemist aedade ja taradega, mistõttu on valmis tarvitusele võtma abinõusid, et arendajat selle plaani juures takistada.

"Juhul, kui sellised ebasoovitavad arenguettepanekud ametlikult ringlema hakkavad, siis me peame tõsiselt kaaluma üldplaneeringu koostamise ajaks ehituskeelu seadmist planeerimisseadusest tulenevalt kogu alale ja külmutama kõik projektid, mis seal hetkel käimas on," ütles Mänd.

Linn, kes korrastas riigile kuuluva väljaku oma kulu ja kirjadega, lootis juba aastaid tagasi väljakut riigilt enda kätte saada, kuid riik soovis maatüki pealt tulu teenida. Nii see erakätesse läkski. Seejuures mitmed huvilised loobusid enamapakkumisel osalemisest, kui selgus, et ehitada sinna midagi ei tohi.

"Hetkel on tõsiasi see, et väljak kuulub tervenisti eraomandisse, kuid on väga kehvas seisus ning vajab vältimatult korrastamist sobitumaks südalinna linnaruumi. Põhjaliku kaasaegse rekonstrueerimise kogukulu, koos maa-alade omandamiste kulutustega, moodustab miljoneid eurosid ja seega peab eraomaniku kulutustele leiduma ka majanduslikult põhjendatud lahendus," kommenteeris arendaja.

Need ongi kehvad valikud, millega linn eraomandisse läinud avaliku linnaväljaku puhul opereerida saab. Samas möönab linna peaarhitekt, et suletud park on siiski parem lahendus kui kõrghoone keset avalikku väljakut.

"Ma vähemalt julgeksin niimoodi öelda, et kui me ei saavuta kokkulepet selle üle, et see väljak jääks avalikult kasutatavaks, ja see kindlasti on linna oluline püüdlus, siis ka linnaruumist visuaalselt nähtav, kuigi suletud park on igal juhul palju parem lahendus kui sinna sobimatu hoone ehitamine.

Linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Andrei Novikov ütleb, et see pole esimene kord, kui riik müüb mõnele arendajale kinnistu, kuhu ehitada ei tohi. Juba on olemas ka kohtupretsedent, kus riik on olnud sunnitud arendajale müüdud ehituskeelualuse kinnistu tagasi ostma.

"On tõesti ka varasemalt olnud selliseid juhtumeid, kus riik on pannud müüki maatüki, millel tegelikult arendaja jaoks potentsiaal puudub. Näiteks Mustamäe tee 17, kus müüdi maatükk ning hiljem selgus, et seal all on trassid ja sinna ei ole võimalik midagi rajada - seal tõesti toimus müügi tühistamine," tõi Novikov näiteks.

Praegu üritab riik leida kolme miljoni euroga ostjat Suurtüki 12 krundile, millele samuti midagi ehitada ei tohi. Ehkki nii mõnigi arendaja võib ostu vormistada nahaalses lootuses, et linn taganeb ehituskeelupiirangust, on kindlasti ka neid, kes ostavad kinnistu heas usus. Et vältida surnud hobuse ostu, soovitab linn enne kuluka tehingu tegemist kindlasti nendega konsulteerida.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: