Aimar Ventsel | Islam, alkohol ja haram ({{commentsTotal}})

Aimar Ventsel.
Aimar Ventsel. Autor/allikas: Tartu ülikool

Lapsik oleks arvata, et maailmas elavad 1,6 miljardit moslemit on koherentne mass, kes käitub igas olukorras ühtemoodi ning enne, kui nende või ka mõne teise inimgrupi kohta midagi üldistavat öelda, võiks endale selgeks teha, et asjad on natuke keerulisemad, kui esmapilgul mõelda tahaks, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel oma arvamusloos.

Mitte väga ammu juhtus selline lugu, et käisin Ivangorodis, kus ma ostsin kohalikus poes Usbekistanis toodetud veini Samarkand. Vein oli rohkem suveniiriks, ta on täiesti kõlbmatu kleepekas. Nojah, ma panin pildi veinist ka näoraamatusse ja esimene kommentaar oli, et mismõttes usbeki vein, nad seal ju moslemid ja alkohol on ju "haram".

Mind on alati õlgu kehitama pannud Eestis levinud kindel usk, et ega moslemid alkoholi ju ei tarbi. Ja kui tarbivad, siis nad on vaata et usureeturid, Allah karistab ja kõik muu sinna juurde. Kõik seda väitvad inimesed on kusagilt ära õppinud sõna "haram" ja armastavad sellega ka igal võimalikul ning võimatul juhul välja tulla.

Hiljuti olin ma tööasjus Kasahstanis, kus pidin sõitma lõunarajoonidesse. Kasahstanis peetakse lõunat traditsiooniliseks ja väga religioosseks regiooniks. Eriti räägitakse seda regiooni keskusest, linnast nimega Šõmkent. Kui uskuda inimeste jutte, siis on Lõuna midagi suure Afganistani kišlaki laadset, maru-usklik, konservatiivne ja fanaatiline.

Esimese peatuse tegin auulis (auuliks ja kišlakiks nimetatakse Kesk-Aasias küla) mõnesaja kilomeetri kaugusel Šõmkendist. Olin aukülaline auulis koos sellega kaasnevate kohustustega. Juba esimesel päeval, kui kaeti pidulaud kasahhi rahvusköögi parimatest paladest, pani pereisa lauale ka viinapudeli. Kui aus olla, siis me jõime sel õhtul ära kaks pudelit. Järgmisel päeval näidati mulle auuli, käisime kohalikus mošees ja siis tuli lõunasöök. Pereisa pani jälle lauale pudeli sedasamust. Asi läks hullemaks, sest õhtul läksime toi-le. Toi on kasahhi pidu, seekord oli tegemist juubeliga. Kõik oli ilus: rahvatants, rahvusköök, meeldiv seltskond. Kuni aksakallid mind täis jootma hakkasid. Aksakall on auväärt vanake ja tema tahtesse tuleb austusega suhtuda. Kõnnib selline laua juurest laua juurde, kallab kõigile pitsi ja lööb kokku. Ise ei joo, ent sina pead. Minu õnneks ei pea põhjani võtma. Probleem on selles, et aksakalle on palju. Peale selle on neil naised, sama auväärsed memmed. Ja siis tütred. Kõik nad kostitavad külalisi lahkelt ja põhjalikult. Mulle, Siberi-uurijale, hakkas olukord vaikselt muret tekitama. Siber on koht, kus inimene õpib viina jooma, uskuge mind! Ja paarkümmend aastat uurimistööd on mulle mõningase kogemuse andnud. Sellest hoolimata oli toi-l mulle sissekallatav alkohol liig. Võtsin pitsist järjest sümboolsema lonksu, ent lõpetasin – lähtudes kõigist loodusseadustest – täielikus mäluaugus.

Hommikul sõitsin üle mägede Šõmkenti, kus mind juba oodati. Need oli aga teistsugused kasahhid. Lühidalt oli tegemist selliste moslemitega, kelle eest isa ja poeg Helmed üldsust hoiatada armastavad. Marukonservatiivsed ja maru-usklikud, mis seisnes ennekõike selles, et nad ei joonud tilkagi alkoholi. Peale selle veel see, et pidulike söögikordade ajal naised ainult teenindasid ja noored mehed olid vanematele sõna otseses mõttes jooksupoisiks. Üks neist anti näiteks mulle autojuhiks, keda mul lubati ööpäevaringselt käsutada. Mida ma siiski ei teinud, kahju oli poisist. Peale selle viisid nad mu reedel mošeesse suurele palvusele ja üritasid mulle igal viisil islami teooriat ja praktikat tutvustada.

Šõmkent polnud siiski Afganistani kišlakk. Kui ma oma uute tuttavate juurest õhtuti hotelli läksin, siis tegin tavaliselt vahepeatus läheduses olevas terrassikohvikus. Seal istus igal õhtul vähemalt üks seltskond kasahhe, kes kaanisid viina. Küsisin siis oma uutelt tuttavatelt, et mida nemad sellest arvavad, kui moslemitest kasahhid alkoholi tarbivad. Vestluskaaslane mõtles natukene ja ütles siis: "Igaüks vastutab ise oma tegude eest." Ja nii ongi, et fundamentalistide linnaks peetavas Šõmkendis elavad kõrvuti konservatiivsed ja päris mitte nii konservatiivsed moslemid.

Aga loo moraal on natukene teistsugune. Enne, kui midagi väita, võiks asjast aimu olla. See ei käi ainult moslemite kohta. On ülimalt infantiilne endale ette kujutada, et 1,6 miljardit moslemit on üks koherentne mass, kes käituvad igas olukorras ühtemoodi. Seletamine, miks see nii ei oleks, nõuaks natukene rohkem ruumi. Asi on aga selles, et ühe-kahe sõna ja ülipealiskaudsete ettekujutustega saab igast asjast must-valge ja reeglina kõvera pildi. Siiski kiputakse tihti arvama, et võõraid ja tundmatuid asju just niimoodi seletada annabki. Mida kaugem ja mida enam erinev, seda lihtsamalt annab must-valget mõtlemist kasutada. Moslemid on teatud mõttes tüüpnähe, aga nad pole ainukesed. Eestlase arusaam venelastest, eurooplase arusaam Arktika põliselanikest, linlase arusaam maainimesest – kõik see kipub ülilihtsustatud olema ja seda rida annab jätkata. Mistõttu soovitav oleks tunnistada: "Ma ei tea sellest asjast suurt midagi", mitte aga haarata oma vigase arusaama kinnitamiseks sõnade nagu "haram" järele.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: