Kaupo Meiel | Eesti riik paremaks, 13. osa: ma olen robot, ma olen su sõber
Viimaks ometi on võitluses alkoholi vastu võetud kasutusele midagi kaasaegsemat kui juba sada aastat sisuliselt samaks jäänud vahendid, nendib Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
1938. aasta 8. novembri Postimehes ilmus "Märgukiri Vabariigi Valitsusele 20-lt üleriigiliselt organisatsoonilt". Leheloo suur pealkiri teatas, et tegemist on "Ühise suurrünnakuga alkoholi vastu" ja alapealkiri nentis, et "Meil juuakse kaks korda rohkem kui Soomes ja Lätis".
Kirjutise sisu tuleb väga tuttav ette: "Tarvitamise suurenemist on kahtlemata mõjustanud ka majanduslik tõus, kuid ilmne on ka müügiasutiste arvu kasvu kaasmõju. Vastavalt joomise suurenemisele märgib statistika ka teatavate pahede kasvu."
Praegugi väga aktuaalsena mõjuvas märgukirjas tehakse üpris karme ettepanekuid. Pannakse ette lõpetada alkoholimüük toidu- ja tarbeainetekauplustes ja mitte lubada iseseisvate viinakaupluste avamist. Lisaks võiksid joomisprobleeme märgukirja autorite hinnangul vähendada öölokaalide keeld ja alkoholimüügi keeld seltskondlike organisatsioonide korraldatavate pidude einelaudades.
Võitlus viinakuradiga on Maarjamaal igavene ning selle teema seljas saavad ratsutada poliitikud, ärimehed, koduperenaised, baarikärbsed ja Vikerraadio kommentaatorid aegade algusest aegade lõpuni, sest lõplikku lahendust, mis iganes see ei oleks, ei suudeta kunagi leida, abinõusid seevastu võib välja mõelda lõputult ja seda tehti vanasti, tehakse praegu ja tehakse tulevikuski.
Käesoleval nädalal kutsuti ellu järjekordne abinõu, mis peaks aitama inimestel alkoholist eemale hoida. Üle pika aja pole tegemist järjekordse keelu, aktsiisitõusu ega joogitootja või -edasimüüja südametunnistuse ärkamise võltsi ilminguga. Kaugel sellest. Viimaks ometi võeti kasutusele midagi kaasaegsemat kui juba sada aastat sisuliselt samaks jäänud vahendid. Ja kui tänapäeval midagi uut tuleb, siis pakuvad seda robotid.
Kolmapäevast töötab Tervise Arengu Instituudis veebilehel alkoinfo.ee suhtlusrobot Abot, kes pakub stressis inimestele lahendusi, kuidas oma kehva vaimse olukorraga toime tulla ilma, et peaks konjakipudelilt korgi pealt võtma.
Kliiniline psühholoog Kariina Laas ütles väljaandele 60+, et "Abot on lõbus kaaslane, "kes" võib alguses näida vaid naiivse naljana, kuid selle väljatöötamise taga on rahvusvaheline kogemus."
Mulle on robotite teema varasest lapsepõlvest põnev tundunud, suuresti tänu Kir Bulõtšovi, vendade Strugatskite ja Isaac Asimovi loomingule. Seega suundusin kohe esimesel võimalusel Abotiga tutvust soetama, kuigi ma väga suures masenduses ei ole ja magan öösel nagu lapsuke. Väike stress on mul sees küll, aga selle näol on tegemist minu kui õige eestlase tavapärase hingeseisundiga.
Suhtlusrobot – või siis karskusrobot – Abot näeb nunnu välja. Ta on ilus läikivvalge kerake kahe ilmekalt liikuva täppsilmaga tumehallis ristkülikus. Nina ja suud Abotil ei ole, et tal ei tekiks võimalustki midagi joovastavat kõrist alla kallata või midagi uimastavat ninna tõmmata.
Abot tutvustas end poeetiliselt: "Olen robot, kes aitab. Toime tulla tunnetega, mis võivad panna jooma." Seejärel ütles ta, et tunded on loomulikud ja küsis, mida ma praegu tunnen. Seisundit, et mul on hea olla, ei saanud valida, klikkisin seega, et mul on stress. "Kehv lugu, oled stressis," vastas Abot ja soovitas mul oma mured üles kirjutada. Mõistlik soovitus.
Rohkem ma kahjuks oma vestlusest Abotiga ei saa rääkida, sest see rikuks minu ja roboti usalduslikku suhet, aga, on teil stress või mitte, minge vestelge ka temaga.
Uue ja armsa suhtlusroboti tulekuga kaasneb üks probleem. Oletame, et saate stressist jagu, unetus kaob ja masendus haihtub ning tahaksite selle tähistamiseks klaasikese veini võtta, see ei tee ju ometi kellelegi halba.
Abotist siinkohal abi ei ole, vaja oleks tema pahelist kaksikvenda, suhtlusrobotit nimega AAbot, kellega koos võiks veidi veini või õlut libistada ja kes räägiks külaklatši ning vanu anekdoote ja kes aeg-ajalt nõudlikult päriks: "Kas sa austad mind?" Austan, sõber robot, austan.
Sedastan: Eesti riik oleks parem, kui meil oleks rohkem inimlikke roboteid ja vähem robotlikke inimesi. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli