Reidi tee ehitamisel tuli maa seest välja suur kogus laskemoona ({{commentsTotal}})

Foto: Demineerijate foto/ERR

Tallinnas, Kadriorus tuli Reidi tee ehitamisel maa seest välja suur hulk laskemoona - kokku 630 suurtükimürsku ja 19 käsigranaati, lisaks rohkem kui 3000 padrunit ja hülssi. Laskemoon oli väga halvas seisukorras, varustatud nii lõhkeaine kui ka sütikutega, kuid teisipäeva õhtuks tegid päästeameti demineerijad leiud turvaliselt kahjutuks.

Kui endisel Kadriorus asunud lõbustuspargi alal Reidi tee ehituseks vajalikke vaiasid maasse löödi, ei teatud maapinnas peituvast laskemoonalaost midagi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimese väljakutse said demineerijad tee-ehitusele 11. septembril. Esimese päeva saak oli 290 õhutõrjemürsku ja 18 erinevat granaati.

Järgmine kõne tuli 1. novembril ja kuni selle nädala esmaspäevani leidsid demineerijad tee-ehitusalalt veel 340 mürsku, ühe granaadi ning suure hulga padruneid ja hülsse.

"Tegemist on õhutõrje suurtükimürskudega, 4-sentimeetrised, Saksa omad ja tulid nad kõik ühest kohast. Kõik mürsud, mis siit leitud, on olnud kastides või siis ühes kohas koos. On näha, et neid ei ole relvast välja tulistatud, vaid pigem on see olnud nende lõhkekehade hoiukoht," selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juht Raido Taalmann.

Leiud tulid üllatusena ka sõjaajaloolastele. "Kas siis oli tegemist ühe õhutõrjekahuri positsioonil oleva laskemoona tagavaraga või siis teiselt poolt, 1944. aastal, kui sakslased hakkasid Eestist taganema ja evakueerisid Tallinna sadamat ehk siis lihtsalt jäeti maha, ei mahtunud laevade peale," arvas Eesti Sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa.

"Mürsud on sellises seisus, et iseenesest nad pauku ei tee, kui keegi ei torgi, aga kui näppima minna, siis tõenäoliselt teevad, sest lõhkeaine on sees, sütikud on küljes ja võiks öelda, et aeg on teinud oma töö ja nad on üsna halvas seisus," rääkis Taalmann.

Ta tunnistas, et võib imeks pidada, et vaiade maha rammimisel ei ole mürsku tabatud.

"Selle kohta ütlen niimoodi, et eks ta tõesti väike ime on, aga eks see tuleb sellest, et tõenäoliselt ei ole õige koha peale juhtunud. /.../ Nii, et siiamaani on hästi läinud, tõenäoliselt vaiade all pole lõhkekeha olnud," ütles ta.

Tee-ehituse lähistel on ka elumajad. "Võib öelda, et kui see pauk siin käib, ega see paugu mõju ehk plahvatuse lööklaine sinna majani tõenäoliselt siit august ei ulatu. Küll aga, kui see üks mürsk siin plahvatab, siis see kild võib küll lennata sinna majani ja ka aknast sisse," rääkis Taalmann.

Õismaa usub, et selliseid ladusid võib Tallinna mere ääres palju olla.

"Kui me vaatame kas või Eesti mereväe tegevust igal aastal, kus nad leiavad kümneid erinevaid miine üles, ja tagatipuks Teine maailmasõda, mis siit üle käis nii 1941. kui ka 1944. aastal, siis neid peidikuid ja kohti, kus laskemoona lihtsalt kusagile mürsulehtrisse maha kallati nagu nüüd siin Reidi teel, võib veel ette tulla. Ja ega ma ei ole ka päris kindel, mida siin Nõukogude okupatsiooni ajal tehti - lihtsalt hävitati ja kallati kusagile auku ja pinnas peale ja kõik, loodetavasti midagi ei juhtu," arutles Õismaa.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: