Tööhõive ja tööjõus osalemise näitajad ületavad buumiaegseid
Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,2 protsenti, tööhõive määr 68,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 72,0 protsenti, seejuures kasvab jätkuvalt vanemaealiste aktiivsus tööturul, teatas statistikaamet.
Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge, lisas amet.
Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud. Siiski on statistikaameti teatel märkimisväärne, et jätkuvalt kasvab vanemaealiste ehk 50–74-aastaste aktiivsus tööturul.
Vanemaealiste tööhõive määr kasvas kolmandas kvartalis 59,1 protsendini, mis on selle sajandi kõrgeim. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 61,3 protsenti ja töötuse määr 3,6 protsenti. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 50–74-aastaste hõivatute arv suurenes 4500 võrra ja töötute arv vähenes 3000 võrra.
Tööturu aktiivseima vanuserühma ehk 25–49-aastaste näitajad kolmandas kvartalis oluliselt ei muutunud, nende tööjõus osalemise määr oli jätkuvalt kõrge ehk 88,1 protsenti.
Noorte ehk 15–24-aastaste tööjõus osalemise määr oli 46 protsenti. Kuigi noorte tööjõus osalemise näitaja on viimastel aastatel püsinud stabiilne, siis tänavu kolmandas kvartalis selles vanuserühmas hõivatute arv vähenes ning töötute arv suurenes, märkis statistikaamet.
Kolmandas kvartalis oli hõivatuid 666 600, mis on sama palju kui aasta tagasi. Samas on märkimisväärselt kasvanud osaajaga hõivatute arv. Tänavu kolmandas kvartalis oli täistööajaga töötajaid 588 000 ja osaajaga töötajaid 78 600.
Aastaga on osaajaga töötajate arv kasvanud 7100 võrra ning täistööajaga töötajate on arv sama palju vähenenud. Kõige rohkem töötavad osaajaga noored ja vanemaealised. Eelmisel aastal töötas osaajaga iga viies 15–24-aastane ning iga seitsmes 50–74-aastane.
Tööturul mitteaktiivseid oli kolmandas kvartalis 273 400. Suurima osa mitteaktiivsetest moodustasid pensioniealised, keda oli selles arvestuses 82 800, õpingute tõttu tööturult eemale jääjaid, keda oli 63 300, ning haiguste või vigastuste tõttu tööturult eemale jääjaid, keda oli 61 200.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on 4000 võrra suurenenud nende inimeste arv, kes olid mitteaktiivsed haiguste või vigastuste tõttu. Õpingute tõttu tööturult eemale jäänute arv on vähenenud 3400 võrra.
Põhjus võib statistikaameti hinnangul olla selles, et noortel on tööl ja koolis käimist kergem ühildada. Samuti on vähenenud mitteaktiivsete pensioniealiste arv 5100 võrra, seda ilmestab ka 50–74-aastaste kasvav aktiivsus tööturul.
Allikas: BNS