Veskimägi ütles, et praegu on Eesti väga hea majanduskasvu faasis, välisnõudlus on suur ja paljudel ettevõtetel läheb ka eksporditurgudel hästi.

"Arvestades seda, et ka laenuintressid on olematud, siis on ettevõtjatel võimalus investeerida ja laieneda, kuid selleks on vaja täiendavat tööjõudu. Sellest tulenevalt on ära kasutatud kõik võimalused, mis Eesti tööturul võtta on ja tendents on liikunud selles suunas, et inimesi hakatakse ülesostma, sest igaüks tahab majanduskasvu enda kasuks keerata. Täna ongi see probleem, et meil ei ole tööjõudu ja sellest tulenevalt on ka väga palju välistööjõudu kaaasatud. See probleem on väga pika vinnaga olnud ja see hakkab peale haridusest," märkis ta.

"Kui poliitikud ütlevad, et me pole nõus odavat tööjõudu siia tooma, siis minul tekib alati küsimus, kes selle odava töö siis ära teeb, kui Eesti inimene ei taha seda tööd teha," nentis ta.

Veskimägi hinnangul on tööjõupuuduse tekitanud tasuta kõrgharidus, sest minnakse õppima krergeid valdkondi, millega tööturul hiljem rakendust ei leia.

"Meil on 25-27 protsenti neid, kes lähevad kutseõppesse ja kõik ülejäänud saavad minna tasuta kõrgharidust omandama. Seda teemat on tööandjad väga palju poliitikutega arutanud, haridusreformi kutse- ja kõrghariduses, aga pilt on tegelikult see, et meil on väga lihtne minna kõrgharidust omandama mõtlemata sellele, kas see valdkond on tööturul üldse nõutav," ütles Veskimägi.